Obsah (4)

§ 121§ 43§ 249§ 250

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2293 Määruse kuupäev 28. november 2017, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J. N kaebus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas alates 01.10.

) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda. Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi poolt kohtule esitatud vastustest ja nende lisadest nähtuvalt on J. N vaie Viru Vanglas kehtestatud suitsetamiskeelu peale Justiitsministeeriumis lahendamisel. Kohtul puuduvad käesoleva määruse tegemise seisuga andmed, et vaie oleks tagastatud, osaliselt rahuldatud või rahuldamata jäetud. Samuti ei saa vaide lahendamise tähtaega ületatuks lugeda.
2. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. N kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

12. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 13. Seoses vanglas kehtestatud suitsetamiskeeluga on J. N soovinud esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamist ning korralduse andmist, et vangla poes oleksid sigaretid saadaval ja neid ka müüdaks. Seega on esitatud taotluse eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebaja saaks endiselt Viru Vanglas suitsetada nagu enne 3 suitsetamist keelavate/takistavate sätete jõustumist. 14.

§ 249

lg 1 alusel saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset eeldusel, et kohtu menetluses on kaebus.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Kuna käesoleval juhul on J. N esitanud Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile suitsetamispiirangute vaidlustamiseks vaide ning kohtule teadaolevalt kestab vaidemenetlus ka käesoleva määruse tegemise ajal, siis on esialgse õiguskaitse taotlus sellega seonduvalt halduskohtus lubatav. 15.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse äralangemisel läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on seega ka esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

§ 249lg 1 ls-s 1 nimetatud alused.

See tähendab, et kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kohus märgib, et kuigi esialgse õiguskaitse taotlusele ei laiene samad tõendatuse kriteeriumid nagu vaidele või kaebusele, peavad kohtule esitatavad väited olema usutavad ning

§ 250lg 2 kohaselt tuleb taotlejal esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

J. N põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks tema jaoks kaasa ebamõistlikud piirangud suitsetamise teostamisel. Keelatud on tegevus, mis on olnud aastaid lubatud ning keeld kujutab endast kaebaja arvates tema põhiõiguste piiramist. Kohus märgib, et kahtlemata võib suitsetamise keelamine põhjustada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist asjakohaseks. Nagu kohus juba ka eelnevalt märkis, on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks see, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Kohtu hinnangul J. N taotlusest taoliste pöördumatute tagajärgede saabumist või nende saabumise ohtu ei nähtu. Kui suitsetamise keelamisega kaasneks taotluse esitajale tõendatud vahetu oht mõne õigushüve kahjustumisele, näiteks isiku tervis, siis oleks kohtul põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole. Kohtule on esitatud vangla arsti poolt 16.11.2017 allkirjastatud J. N tervisetõend, mille kohaselt kaebajal ei ole sõltuvusi diagnoositus. Samuti on tõendil märgitud, et puuduvad kanded selle kohta, et kinnipeetav isik sooviks esitada tervisekaebusi seoses suitsetamisega. Seoses suitsetamisega puuduvad pöördumised psühhiaatri, arsti või üksuse õe vastuvõtule. Seega eelnevat arvestades nõustub kohus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega, et J. N puudub esialgse õiguskaitse vajadus. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 249lg 3 alusel J.

N esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4