.
järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endale kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja
lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi või esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Hageja arvates on kostja rikkunud tema isiklikke õigusi viisil, millest lähtudes tuleb kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine
lg 1 p 4 või
lg 1 p 6 alusel, sh seaduseks, millest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine võib olla õigusvastane
lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, saab olla isikuandmete kaitse seadus, mis reguleerib isikuandmete avalikustamist (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13). Isegi kui andmete avalikustamisel ei ole rikutud IKS-i nõudeid, st kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane
lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes, võib see ikkagi rikkuda kannatanu isikuõigusi ning olla õigusvastane
juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13). Hageja tugineb Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-le 10 lg 1, §-le 11 lg 6 ja §-le 14 lg 1 p 4.
lg 2 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. IKS § 14 lg 1 p 4 alusel on isikuandmete töötlemine lubatud andesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektida sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. Kostja väitel on ta edastanud hageja nime, isikukoodi ja võlaga seonduvad andmed maksehäireregistrisse hagejaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Tegemist ei olnud delikaatsete isikuandmetega ning järgiti kõiki Andmekaitse Inspektsiooni juhendis sätestatud nõudeid. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas hageja isikuandmete töötlemiseks AS Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris on õiguslik alus ja juhul kui esineb õiguslik alus, kas see kahjustab ülemääraselt hageja õigustatud huve. IKS § 10 lg 1 järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Andmed isiku võlgnevuse kohta ei ole delikaatsed isikuandmed IKS § 4 4 lg 2 mõttes, mille töötlemisele kehtivad IKS-st tulenevad lisapiirangud. Seega IKS § 11 lg-d 6 ja 7 ei eelda krediidivõimekuse muul eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamisel andmesubjekti nõusolekut. Isikuandmete töötlemist Krediidiinfo hallatava maksehäireregistris on Riigikohus analüüsinud 12.12.2011 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-70-
lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolud avaldamist, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimalikkuse rikkumise raskusele. Eeltoodust tuleneb, et
Avaldamine
tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud AS Krediidinfo maksehäireregistris ja vaidlust pole selles, et andemete avaldajaks on kostja. Asjaolu, et maksehäireregistris füüsilise isiku kohta isikuandmete avaldamise puhul ei ole tegemist isikuandmete avaldamisega piiritlemata isikutele internetis ning eraisiku maksehäirete vaatamine toimub üksnes õigustatud huvi korral, kas päringu teeb eraisik või ettevõte, ei tähenda, et tegemist ei oleks andmete avaldamisega. Kostja poolt avaldatud andmed saavad siiski teatavaks kolmandatele isikutele. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena nagu kostja mõistliku 6 inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohus leiab, et lähtudes faktiväidete avaldamise viisist ja kontekstist pidi mõistlik inimene aru saama, et kostja avaldas, et hagejal on maksehäire suuruses 65-320 eurot alates 15.08.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mille ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 järgi kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju.
lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud õigusvastaselt ebaõige faktiväite, et hagejal on võlgnevus kostja ees. Kohus nõustub hagejaga, et ilmselgelt rikub selliste andmete avaldamine isiku mainet ja tekitab talle takistusi tsiviilkäibes osalemises. Üldteada on asjaolu, et maksehäireregistri eesmärk on võlgnike survestamine on kohustuste täitmiseks Igasugune maine kahjustamine tekitab isikule vaimseid ja hingelisi kannatusi. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seoses kostja poolt avaldatuga (
Kostja on oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Kostja on käitunud hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisel vähemalt hooletult (
Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav. Edasiselt käsitleb kohus küsimust, millisel määral väärib hagejale tekkinud mittevaraline kahju rahalist hüvitamist.
lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral.
lg 2 kohaselt isiku vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks 7 mõista mõistlik rahasumma.
§-le 134 lg 6 võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Lähtudes Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika analüüsist Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades ja teise astme kohtutes 2016 aastal (kättesaadav arvutivõrgus aadressil http://www.nc.ee), ei ole Eesti kohtupraktikas kinnistunud üldised ja laialt kasutatavad mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramise põhimõtted, kuid teatavad suurusjärgud on hakanud siiski kujunema. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju korral väljamõistetud hüvitiste suurused jäid 2016 a sama analüüsi kohaselt vahemikku 100 – 10 000 eurot. Näiteks televisioonisaates, ajalehes ja veebilehel ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest on välja mõistetud hüvitis 100 eurot, erinevatel veebilehtedel ebaõigete faktiväidete avaldamise, milles kannatanut nimetati võlgnikuks, on välja mõistetud hüvitis 200 eurot, telesaates ebaõigete faktiväidete avaldamise (saates väideti, et kannatanu oli seotud ühe isiku kadumisega, kuid tegelikult oli ta kriminaalasjas õigeks mõistetud) eest, on välja mõistetud hüvitis 1000 eurot jne. Hageja leiab, et kostjalt tuleks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 3 500 eurot.
lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas maksehäire registris ebaõiged andmed hageja kui võlgniku kohta. Vaidlust pole selle üle, et kostja on kõrvaldanud nimetatud andmed maksehäire registris 30.06.2014. Seega kontrollimata ebaõigete andmete avaldamine maksehäire registris toimus suhteliselt lühikese perioodi jooksul. Kohtule esitatud hageja maksehäireregistri väljavõtte kohaselt on hagejal olnud võlgnevusi perioodil 15.08.200709.09.2013 xxxx AS, EMT AS ja Raha24 OÜ ees (tlk 21). Hageja ei ole kohtus esile toonud, et ka eelnimetatud võlgnevuste kohta esitatud andmed on ebaõigeid. Seega maksehäireregistri väljavõttest nähtuvalt on hagejal olnud varasemalt võlgnevusi ka teiste võlausaldajate eest. Sellest tulenevalt ei ole hageja tulevased lepingupartnerid lähtunud ainult kostja poolt esitatud andmetest, vaid ka teise võlausaldajate poolt maksehäireregistrile edastatud andmetest. Hageja on küll maininud, et seoses kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega on hagejal olnud takistusi suhetes krediidiasutuste ja sideettevõtetega, kuid ühtegi tõendit selle kohta ei ole hageja esitanud. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja oma siseveendumusest leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 800,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 800,00 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus lahendis neid ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 8 rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, s.o umbes 30 % ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.