KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11252 Tsiviilasi Xxxxja Xxx

§-le 250 ning Riigikohtu seisukohtadele võib kinnistu mõttelise osa suhtes ostueesõigust teostada hiljemalt kahe kuu jooksul alates lepingu sisust teadasaamisest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagejad said lepingust teada 01.04.2016 kuni 08.04.2016, siis oli ostueesõiguse teostamise tähtpäev vastavalt vahemikus 01.06.2016 kuni 08.06.2016.

§ 244lõike 4 ja Ts

ÜS § 69 lõike 1 kohaselt pidid hagejad toimetama avalduse kostjale 1 kätte hiljemalt 08.06.

1. Avaldus on koostatud alles 09.06.2016 s.t hagejad ei ole teostanud ostueesõigust tähtaegselt. Kostjad said notari poolt edastatud avalduse kätte alles 19.09.
2. Kostjale 1 tähitud kirjaga edastatud avalduse ärakirja ei saa lugeda kätte toimetatuks. Etoimikusse üles laetud skänneritud koopia avaldusest ei vasta vorminõuetele. Kuivõrd hagejad ei ole teavitanud kostjaid, et on edastanud neile notari poolt digitaalselt kinnitatud ärakirja, siis avas kostjate esindaja e-toimikusse üles laetud vormikohase avalduse alla alles 19.09.2016 ehk oluliselt pärast avalduse esitamise tähtpäeva. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: • Harju Maakohus lõpetas 07.05.2013 kohtuotsusega kaasomandi Tallinnas xxxx asuva kinnistu suhtes, millest ½ mõttelist osa kuulus xxxx ja ½ mõttelisest osast kuulus: ½ osa xxxx, ¼ osa xxxx ja ¼ osa xxxx. Maakohus kohustas kaasomandi müüma avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja jagama võõrandamisest saadu xxxx, xxxx, Xxxx ja Xxxx vahel vastavalt nendele kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurusele (t.lk 54-56); • kohtutäitur koostas 08.03.2016 täiteasjas nr 026/2016/505 xxxx täitmisteate, milles märkis, et 07.05.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-12-50518 alusel on võlgnik kohustatud müüma korteriomandi. Täitur tegi ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitur hoiatas, et kui vara ei ole hiljemalt 25.03.2015 müüdud, arestib ta vara ja müüb avalikul enampakkumisel (t.lk 57-59); • kuni 31.03.2016 kuulus Tallinnas Xxxx kinnistu ½ kaasomandina Xxxx ja ½ kaasomandina ühisomanikest xxxx ja xxxx (t.lk 30); 4 • Xxxx võõrandas 01.04.2016 talle kuuluva poole mõttelist osa kinnistust OSAÜHINGULE Xxxx(t.lk 5-12); • hagejad vormistasid 09.06.2016 ostueesõiguse teostamise avalduse (t.lk 66-77). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad on ostueesõigust teostanud tähtaegselt ning millal said kostjad ostueesõiguse teostamise avalduse kätte. Kohus selgitas pooltele 15.03.2017 toimunud istungil (t.lk 184), et kohtu hinnangul ei oma poolte vaidluse all olevad asjaolud tähtsust, kuna poolte kui kaasomanike vahelises vaidluses on tsiviilasjas nr 2-12-50518 jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt peavad kaasomanikud müüma kaasomandi avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ja jagama võõrandamisest saadu kaasomanike vahel vastavalt nendele kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurusele. Tulenevalt TsMS § 451 lõikest 1 on jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Seega on kostjate 01.04.2016 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügileping seadusega vastuolu tõttu tühine (TsÜS § 87) ning hagejate 09.06.2016 ostueesõiguse teostamise avaldus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohtu hinnangul on kohtutäitur andnud täiteasjas nr 026/2016/505 ebaõigeid juhiseid. Kohtutäitur oleks pidanud kostjale 1 vabatahtliku täitmise tähtaja andmise asemel panema kogu kinnistu enampakkumisele ja jagama võõrandamisest saadu kaasomanike vahel vastavalt nendele kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurusele. Pooltel on vähemalt alates tsiviilasjast nr 2-1250518 olnud advokaatidest esindajad, kes pidid mõistma, et kohtutäituri ebaõige tegevus ei too kaasa hilisema müügitehingu seaduslikkust või ostueesõiguse teostamise avaldusele õiguslikke tagajärgi. Alternatiivselt leiab kohus, et isegi, kui asuda seisukohale, et kostjate tehing ei ole tühine, siis tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hagejad ei ole teostanud ostueesõigust tähtaegselt.

§ 250

kohaselt võib kinnisasjade puhul ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast sama seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega.

§ 249

lg 1 sätestab, et müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust, ning sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-14 p 12 selgitanud, et eelnimetatud sätetest tulenevalt hakkab ostueesõiguse teostamise tähtaeg ostueesõigust omava isiku jaoks ka kinnisasja müügi puhul kulgema müügilepingu sõlmimise kohta teate saamisest, kuid seda vaid juhul, kui teade vastab

§ 249lg 1 nõuetele.

Sellisel juhul ei ole ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemise aspektist tähtsust, kas leping on ostueesõigusega isikule esitatud või mitte. Kui aga teade

§ 249

lg 1 nõuetele ei vasta ja ostueesõigusega isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks. Vaidlust ei ole, et kostjad müügilepingu sõlmimise kohta hagejatele teadet ei saatnud. Kuigi hagejatele

§ 249

nõuetele vastavat teadet ei saadetud, said nad 01.04.2016 lepingust ja selle sisust teada hiljemalt 08.04.2016, kui nad sama lepingu esitasid ise 08.04.2016 kohtule tsiviilasjas nr 2-16-

1. Kostjad on oma vastuses hagile välja toonud, et hagejate esindaja teavitas 07.04.2016 e-kirjas, et on teadlik kostja poolt kinnistu mõttelise osa omandamisest. Ka on kostjad välja toonud, et 08.04.2016 esitas hagejate esindaja taotluse hagi tagamiseks, millele oli lisatud kinnistusraamatu väljavõte 07.04.2016 seisuga ja 01.04.2016 leping (tsiviilasi nr 2-165602). See asjaolu nähtub ka kohtuinfosüsteemist. Hagejad ei ole selgitanud kohtu 28.09.2016 5 nõudele vaatamata hagis toodud vastuolu, kuidas nad said kinnistu müügist teada mais 2016, kui nad sama lepingu esitasid ise 08.04.2016 kohtule. Maakohtu hinnangul algas praegusel juhul ostueesõiguse teostamise tähtaeg 01.04.2016 lepingu saamisest, so 08.04.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Nimetatud säte määrab kindlaks tähtaja kulgemise alguse. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 3 kohaselt viimase kuu vastaval päeval. Kuna hagejad said 01.04.2016 lepingust teada 08.04.2016, siis kahekuuline ostueesõiguse toestamise tähtaeg möödus 08.06.
3. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1116-07, p 15 ja 3-2-1-19-02, p
4. Hagejate arutlus ostueesõiguse mõistlikust tähtajast ei ole asjakohane, sest antud juhul on tuvastatav, millal said hagejad 01.04.2016 lepingust ja selle sisust teada, millest arvates hakkas kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg. Ostueesõiguse teostamise tingimused sätestab seadus. Hagejate poolt esile toodud asjaolud (volituse andmine ostueesõiguse teostamiseks, ostueesõiguse teostamiseks kulunud tegelik / mõistlik aeg, hagejate asukoht, puhkused) ei ole ostueesõiguse teostamise tingimusteks. 09.06.2016 vormistas hagejate esindaja Tallinna notar Kirsty Laidvee büroos ostueesõiguse teostamise avalduse, mis on aga hilinenult. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostjate menetluskuluks on kulud õigusabile 3141,60 eurot. Kostjate esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 23,8 tundi, millest hagiga tutvumisele, tõendite kogumisele ja vastuse koostamisele 8 tundi; hagejate 26.09.2016 seisukohaga tutvumisele ja täiendava vastuse koostamisele 5,3 tundi; määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1,6 tundi, istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele 8,9 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund ilma km. Hagejate esindaja vaidleb kostjate menetluskuludele vastu, leides, et hagile, täiendavaks vastuseks ning istungi ettevalmistuseks kulunud aeg on ülemäärane. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostjate õigusabikulud on menetluses olnud osaliselt ülemäärased. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistumisele ja osalemisele (istungi kestus 1 h 37 min) ei saanud kuluda enam kui 3 tundi. Muude toimingute vajadust seoses istungi ettevalmistamisega ei nähtu. Seega on kostjatele osutatud põhjendatud õigusabi 17,90 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot vastab kostjate esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Hagejatelt kuulub kostjale väljamõistmisele 1969 eurot + km s.o 2362,80 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik