1-09-909/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-09-909 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Silma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu EDUARD SILM, isikukood 38505122225, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 09.02.2009 ja lõpp 23.05.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.12.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada Eduard Silm tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 23.05.2020 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimesel 24 (kahekümne neljal) kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Eduard Silma suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi: asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Eduard Silm vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Eduard Silmale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Silma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Silm kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 09.02.2009 kohtuotsusega nr 1-09-909 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Viru Ringkonnakohtu 02.09.2005 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, see on 11 aasta 2 kuu ja 15 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 11 aastat 3 kuud ja 15 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.02.
4. Tulenevalt Eduard Silma ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Eduard Silm taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et ta viibib vangis juba alates 25.08.2004 ja ei kujuta ennast vabaduses ette. Avaldas, et kuritegude toimepanemise ajal oli nooruke, jõi palju, nüüd kahetseb. 2009.aastal Murru vanglas ei näinud tekkinud olukorra lahendamiseks ka muud võimalust, kui lüüa kaasvangi. Töötab vanglas, on omandanud mitmeid erialasid, läbis alkoholiravi, on läbinud ka erinevaid sotsiaalprogramme. Endiste kuriteokaaslastega ei suhtle. Kinnitas, et alkoholi tarvitamise keelu ja muude kohustuste järgimine on jõukohane ja elama hakkab koos ema ja koeraga. Kindlasti ja esmakärjekorras tahab leida endale töökoha. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Eduard Silma saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Eduard Silmale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Eduard Silma käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetav asub vabanedes elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on olemas ka arvestatav sotsiaalne tugivõrgustik õe ja ema näol, kellega suhted on igati toetavad, pereliikmete hulgas kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Ema on valmis poega vabanemise korral nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Kinnipeetava enda sõnul ta vanade sõprade ja tuttavatega enam ei suhtle. Vangla iseloomustuse kohaselt hoiab Eduard Silm pigem omaette ja kaaskinnipeetavatega sõprussuhteid ei loo. Kohtu hinnangul on see positiivne märk sellest, et isik ei soovi olla negatiivselt mõjutatav. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetav vangistuses omandanud keevitaja eriala, mis peaks aitama tal tööturul edukamalt konkureerida. Äärmiselt positiivne on ka asjaolu, et isikul ei ole tasumata nõudeid ning vabanemisfondis on rohkem, kui maksimaalne kohustuslikult kogutud summa. Eelnimetatu peaks tagama esialgse majandusliku toimetuleku. Eduard Silmal on diagnoositud alkoholi sõltuvus ja tema enda sõnul oli alkohol vabaduses tema elustiili lahutamatu osa. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning teinud järeldused kaineks eluviisiks. Kohus on seisukohal, et kuna isik on üle 8 aasta viibinud kinnipidamisasutuses, kus tal ei ole olnud võimalust alkoholi tarvitada, siis ei ole põhjendatud näha esmase riskitegurina võimalust, et isik vabanemisel jätkab alkoholi kuritarvitamist. Vangla hinnangul on Eduard Silm siiski motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et isik on vangistuses olnud hõivatud erinevatel majandustöödel vangla hinnangul töötab hea meelega ning tööd ei vali, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ , omandas põhihariduse (kiitusega), õppis
5. klassis, läbis riigikeele algtaseme kursuse ja omandas 3 keevitaja eriala. Kohus on seisukohal, et Eduard Silm on vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Ka näitab kohtu hinnangul süüdimõistetu püüdlikkus, et karistuse üld- ja eripreventiivsaed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Eduard Silma mõtlemine adekvaatne, mõistab põhjustagajärg seost, tema arutlused on loogilised ja probleemikesksed. Isik peab esmatähtsaks perekonda ja soovib endale selle luua. Isik on motiveeritud eesmärgipärasele tegevusele elustiili muutmiseks, tunnistab ja kahetseb sooritatud kuritegusid ning ei taha/kavatse neid korrata. Suhtlemisel vanglaametnikega on kinnipeetav viisakas ega ole negatiivselt meelestatud. Kohus on ka seisukohal, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja seetõttu ei saa nende ainuüksi nende põhjal eeldada, et isik ei suuda õiguskuulekalt käituda vabaduses. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Eduard Silm on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Eduard Silma õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Eduard Silma üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 ära märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad temal diagnoositud alkoholisõltuvus ning tema tutvusringkonnas võimalike kriminaalse taustaga isikute olemasolu. Kohus rõhutab veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Eduard Silm lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Eduard Silm suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Eduard Silm kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4