Obsah (14)

§ 231§ 5§ 438§ 230§ 436§ 328§ 363§ 199§ 162§ 174§ 138§ 144§ 477§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 03. november 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-454 AS SEB P

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 9.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Hageja ja kostjad sõlmisid 21.12.2007 laenulepingu nr XXXX (tlk 5-8), mille alusel hageja väljastas kostjatele laenu summas 88 893 eurot; 2) Hageja ütles 03.06.2014.a erakorraliselt lepingu rikkumise tõttu laenulepingu üles (tlk 9-10).
2. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist nõuda laenu kohest tagastamist.
3. Hagiavaldusele vastuse esitanud kostja I Xxxx ei vaidlustanud tasumata laenu suurust (tlk 34), kuid leidis, et ei võta hagi õigeks, kuna selle osas on juba üks otsus tehtud. Kohtu hinnangul on tasumata laenu võlgnevus tõendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Seega võlgnevad kostjad hagi esitamise seisuga VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2 ning § 94 lg 1 alusel hagejale põhivõlgnevuse summas 25 649,02 eurot, intressid summas 2 208,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 11 384,91 eurot ja leppetrahvi summas 1 214,92 eurot. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
4. Hagi faktiliste asjaolude (

§ 363lg 1 p 2) kohaselt on nõude aluseks laenuleping. Ts

ÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud võlasuhte olemasolu, millel haginõue baseerub.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (

§ 199

) ja samas kohustus 3 oma väiteid tõendada (

§ 230lg 1).

Ainuüksi asjaolu, et kostjad on seoses ühisvara jagamisega muutnud omavaheliste varaliste õiguste ja kohustuste määra, ei ole muudetud laenulepingulisi suhteid hageja ees. Vaidlust asjaolu üle, et laen hagetavas suuruses on tagastamata, ei ole.

1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu 1 üldtingimuste alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksavad kostjad viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu lõppemisest on hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast ülesütlemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Kohtu hinnangul on põhjendatud nõuda kostjatelt välja viivised laenulepingu alusel kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2017 summas 11 384,91 eurot. Kostjad ei ole esile toonud VÕS § 162 sätestatud aluseid viivise vähendamiseks. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus rahuldas hagi, siis

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.

16.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. 18.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 19. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 1000 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele menetluskulud summas 1000 eurot. 4 20.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5