← Eesti

2-17-2473/42

Obsah (5)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2473 Tsiviil

) § 102 lg-s 2 esinevad asjaolud. Kohus selgitas ka, et kostjal on võimalik tugineda sellele, et osad laste kulud on kaetud lastetoetusega. Kohus kohustas hagejate seaduslikku esindajat ning kostjat esitama oma varade loetelu.

  1. Hagejate seadusliku esindaja esitatud tõendite põhjal kuulub hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale ühisvarana äriühing Xxxx OÜ ja sõiduk BMW registrimärgiga xxxx . Kohtu teostatud päringu kohaselt on sõiduki (esmane registreerimine aastal 2000) omanik Xxxx OÜ. Päringute kohaselt kuulub hagejate seaduslikule esindajale sõiduk Citroen registrimärgiga xxxx (esmane registreerimine aastal 2006).
  2. 22.08.2017 toimunud kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja hagi juurde. Varasemalt esitatud tabeli kohaselt kulub ühele hagejale 634 eurot ja teisele 612 eurot kuus. Tabel on illustratiivse tähendusega ja seal on käsitletud ka võimalikud tulevikus tehtavad kulutused. Hagejate seadusliku esindaja kinnitusel on ühe lapse eluasemekulud 70 eurot (kogu korteri üür on 100 eurot, lisandub kommunaalteenuste kulu); toidukulu 120 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot (vanemale lapsele väikeseks jäänud riided ja jalanõud ei pruugi sobida väiksemale); kooli kulu 10 eurot; lasteaiakulu 80 eurot; koolis käiva lapse huviringikulu 60 eurot (bassein) ning lasteaialapse huviring 40 eurot (keraamika); olmekulud (hügieen, ravimid, juuksur) 65 eurot – ainuüksi ravimikulu on 50 eurot kuus lapse kohta, hambaarsti kontrollil visiiditasu 5 eurot, ninakõrva-kurguarsti visiit pea iga kuu visiiditasuga 5 eurot, hügieenitarbed ja juuksur on kumbki 10 eurot kuus; kõik muu eelnevalt nimetamata kulu (mänguasjad, lapse enda ja sõprade sünnipäevad 30 eurot). Kostja leidis, et ühe lapse eluasemekulud ei ületa 50 eurot (kogu eluasemekulu on talvel ca 200 eurot ja suvel ca 100 eurot); ema ja kahe lapse toidukulu kokku ei saa ületada 250 eurot, s.o ühe lapse kohta 80 eurot; riiete ja jalanõude põhjendatud kulu oleks 30 eurot, kuna väiksem laps saab kanda suuremale väikseks jäänud riideid ja jalanõusid; kooli ja lasteaia kulu osas kostjal vastuväiteid ei olnud; huviringikulu osas palus kostja arvestada seda, et huviringide kuluga kaasneb tulumaksutagastus laste emale; ravimikulud ei saa ületada 25 eurot kuus ning juuksuri ja hügieenitarvete kulu suuruse vastu kostja ei vaidle; meelelahutuse ja muude eelnevalt 3

(12)2-17-2473 nimetamata kulude põhjendatud ulatus on 25 eurot ühe lapse kohta. Kostja hinnangul ei kuulu teistele lastele kingituste ostmise kulu elatise juurde. Kostja enda eluasemekulu on 100 eurot ning toidukulu 50 eurot. Kostja hinnangul ei saa arvestada sissetulekuna lähetuskulusid. Lähetuskulu on kostjale tasutud majutus- ja söögikulu. Lähetuskulu ei ole ka igakuiselt sama suurusega. Kohus andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ning lõplike seisukohtade esitamiseks, menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määras, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 02.10.
  2. Hagejad leiavad lõplikes seisukohtades, et kostjal on võimalik tasuda elatist pakutust suuremas summas. Ei ole põhjust, miks kostja ei oleks suuteline saama piisavalt sissetulekut, tagamaks lastele elatis miinimumsummas. Sissetulekute varjamisel saab kohus arvestada vanema elustandardiga. Kostja kontodelt nähtub oluliselt suurem sissetulek kui 450 eurot kuus, s.o keskmiselt 700 eurot kuus. Kostja on saanud endale võimaldada lepingulist esindajat. Põhjendatud ei ole elatise väljamõistmisel arvestada lastetoetusega. Hagejad paluvad jätta kostja menetluskulude taotluse rahuldamata, kuna kostja on põhjustanud käesoleva menetluse.
  3. Kostja lõplike seisukohtade kohaselt puudus hagejatel hagi kohtusse esitamisel õiguslik alus. Hagejate seaduslik esindaja ei vaielnud vastu väitele, et kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist. Kostja hinnangul selgus asja arutamise käigus kohtuistungil, et kulud mõlema lapse peale kokku ei ületa 600 eurot kuus, tuleks hagi rahuldada osaliselt, s.o kummagi lapse peale 150 eurot kuus. Kostja ei varja oma sissetulekuid. Kostja kontodelt nähtub päevaraha saamine, s.o välismaal töölähetuses viibimise kulu hüvitis. Kui kostjale võimaldatakse kohaliku omavalitsuse poolt eluruum, siis suurenevad kostja enda kulud oluliselt. Kostja menetluskulude loetelu kohaselt on kostja menetluskulu (lepingulise esindaja kulu) 270 eurot, mille kostja palub hagejatelt välja mõista.
  4. Kohus uuendas 02.10.2017 määrusega asja arutamise, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus määras uue otsuse teatavaks tegemise kuupäeva. Kohus leidis, et asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud on jäänud välja selgitamata ja osalt pooltega läbi arutamata. Täpsustamist vajab laste eluasemekuludega seonduv, samuti kostja töölähetuse tasu arvestamise võimalus kostja sissetulekuna ning ka kostja suutlikkus teenida suuremat sissetulekut.
  5. Kostja kinnitas 08.10.2017 seisukohas, et töötab alates augustist 2017 uuel töökohal ning tema sissetulek on netosummana 602 eurot. Sellisest sissetulekust ei piisa seadusjärgses ulatuses elatise tasumiseks. Kui kostja saab endale elamispinnaks sotsiaalkorteri, suurenevad tema enda vältimatud kulutused veelgi. Kostja eluasemekulud on seega 150 eurot. Kostja on esitanud tõenditena töölähetuse käskkirjad nr 9, 10 ja 11 (vastavalt lähetuse sihtkohad ja perioodid: 03.03.17-13.03.17 Läti, 01.04.17-14.04.17 Leedu, 15.05.17-26.05.17 Leedu), millest igaühes on ette nähtud lähetuskulude hüvitamine summas 700 eurot. Töölähetuse käskkirjade kohaselt toimub lähetuskulude hüvitamine päevarahana ning konkreetsete kulude kandmisena. Kostja menetluskulud on kokku 360 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
  6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine 4

(12)2-17-2473 laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 139 järgi on
  3. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
  4. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxxon Xxxx(sündinud xxxx ) ja Xxxx (sündinud xxxx ) isa (sünnitunnistus tl 2 ja sünni tõend tl 3). Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 15.02.
  6. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela enam hagejatega koos. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

  1. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb tavapäraselt maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Riigikohus on
  2. detsembri
  3. a otsuses nr 3-2-1-136-13 (p 11) leidnud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Kostja vastuväidete kohaselt kandis ta hagejatega koos elades (s.o kuni 11.04.2017) suurema osa perekonna kuludest. Hagejate seaduslik esindaja ei ole sellele väitele sisulisi vastuväiteid esitanud, märkides vaid, et päris nii see ei olnud. Kostja esitatud arvelduskonto väljavõttest (tl 5

(12)2-17-2473 16-115) nähtuvalt on kostja tasunud OÜ-le Xxxx 19.02.2017 330,68 eurot (mõlema poole kinnitusel on see eluasemega seotud kulu), samas või väiksemas summas on tasutud OÜ-le Xxxx arveid ka varasemate kuude eest ning igakuiselt on kostja teinud arvestatavas summas kulutusi ka erinevates toidu- ja esmatarbekauplustes. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja ei andnud hagejatele elatist või ei andnud seda piisaval määral sel ajal, kui kostja hagejatega koos elas. Kohtu hinnangul tuleneb tsiviilasjas esitatud tõenditest, et kostja on andnud hagejatele elatist vahetult perioodil, kui elas nendega koos, s.o kuni 11.04.2017 (t lk 176 pöördel), tasudes perekonna eluasemekulud ning osaliselt vähemalt ka toidukulud. Seega jätab kohus hagi rahuldamata hagejate nõudes ajavahemiku 15.02.2017-11.04.2017 osas.
  1. Kostja on vastuses leidnud, et saab elatist tasuda kummalegi lapsele vaid 150 eurot kuus, mis katab kostja hinnangul laste vajadused ära. Kostja palub arvestada tema majandusliku olukorraga, s.o tema väikese sissetulekuga. Kostja sissetulek on 602 eurot kuus, tal kulub ka enda ülalpidamiseks vähemalt 150 eurot kuus ning peatselt eluasemekuluna 150 eurot. Kostjale endale peab ka säilima mõningane elatustase. Samuti on kostja valmis jooksvalt vastavalt võimalustele kandma ühekordseid hagejatega seotud kulutusi.
  2. Kohus on 12.04.2017 kohtuistungil selgitanud, et selleks, et kostja saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid.
  3. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest tagamaks laste arenguks piisavad vahendid. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära tuues muu hulgas põhjuseks, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemad.

18. Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla põhjendatud tulenevalt laste tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on laste põhjendatud ülalpidamiskulud. 6

(12)2-17-2473 Arvestades hagejate poolt hagiavalduses märgitud ja kohtuistungil täpsustatud seisukohta ülalpidamiskulude suuruse osas (hagejate seadusliku esindaja kinnitusel on 19.05.2017 esitatud tabelid, tl 129-132, illustratiivse tähendusega) ning kostja vastuses ja kohtuistungil esitatud vastuväiteid leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hagejate ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada allpool toodud kulusid. 18.1 Eluasemekulud: Hagejate kinnitusel on igakuised eluasemekulud 70 eurot lapse kohta. Hageja esitatud üüriarvete (tl 188-191) kohaselt on üüriarved perioodil mai-august 2017 olnud keskmiselt 259 eurot kuus. Kostja esitatud arvelduskonto väljavõtte (tl 16-115) kohaselt on kostja tasunud OÜle Xxxx ajavahemikus september 2016 –veebruar 2017 keskmiselt 292 eurot kuus. Hagejad elavad korteris oma emaga kolmekesi. Seega tuleb ühe inimese kulu saamiseks jagada igakuine summa kolmega. Kostja hinnangul ei saa eluasemekulud ühe lapse kohta ületada 50 eurot, kuna talvisel perioodil on elamuasemekulud kusagil 200 euro piires, suvel 100 euro piires. Kohtu hinnangul on kostja väited hagejate väidetust väiksema eluasemekulu kohta alusetud, kuivõrd kostja ise peaks olema (eluasemekulusid varasemalt kandnud isikuna) teadlik tegelikust keskmisest kogukulust, mis esitatud tõendite põhjal ei ole aastaringselt väiksem kui 259 eurot. Samuti on kohtu hinnangul üldteada asjaolu, et mõnikord on vajalik vahetada välja tulenevalt lapse kasvamisest mööbliesemeid. Samuti on tavapärane, et eluaseme kulude hulka kuulub ka eluaseme kindlustamise kulu ning enamasti ka valvekulu. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Sama otsuse punktis 19 märgib Riigikohus, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Kohus nõustub hagejate esitatud eluasemekulude arvestusega ja leiab, et kummagi hageja põhjendatud eluasemekulu on vähemalt 70 eurot kuus. 18.2 Toidukulu: Hagejate kinnitusel on igakuine toidukulu ühe hageja kohta 120 eurot. Kostja on nõustunud hageja toidukuluga 80 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Lapsed on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kohus peab kummagi hageja mõistlikuks toidukuluks 120 eurot kuus. 18.3 Riided, jalanõud: Hagejate kinnitusel on igakuine riiete ja jalanõude kulu kuus 50 eurot. Kostja leiab, et riiete ja jalanõude kulu ei saa ületada 30 eurot kuus, kuna mõlemad lapsed on poisid ja väiksem laps võib kasutada suurema lapse väikeseks jäänud riideid ja jalanõusid. 7
(12)2-17-2473 Kuivõrd hagejad elavad koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolud, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti on oluline asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on vajalik soetada lapsele riideid seoses treeningute ning kooli kehalise kasvatuse tundidega (üks laps käib koolis ja teine saab koolikohustuslikuks ülejärgmisel aastal). Viimane kulu on küll ühekordne ja kantakse kooliaasta alguses, kuid see mõjutab aastast kogukulu riiete ja jalanõude peale. Samuti ei saa eeldada, et kõik kasutatud riided ja jalanõud säilivad tervetena ning neid on alati võimalik suuruse poolest väiksemal lapsel kasutada. Heast materjalist tooted, mille kasutusvõimalus järgmise lapse poolt on suur, on üldteada asjaoluna ka kallimad kui kehvema kvaliteediga ja lühema kasutusajaga tooted. Kohus leiab, et 50 eurot kuus lapse kohta on põhjendatud kulu riietele ja jalatsitele. 18.4 Kulud koolile ja lasteaiale: Hagejate kinnitusel on kooliga seonduvad kulud igakuiselt 10 eurot ja lasteaiakulud umbes 80 eurot. Kostja on nõustunud sellises suuruses kuluga. Kohus leiab, et sellises ulatuses kulu on põhjendatud ning eeltoodud kulu ei sisalda riiete ja jalanõude kulu. 18.5 Huvihariduse kulud: Ema kinnitusel on Xxxx huviring maksumusega 40 eurot kuus (keraamika). Xxxx hakkab käima treeningutel basseinis, igakuine kulu 60 eurot. Kostja leidis vastuses, et basseinitreeningutel osaleda on võimalik ka väiksema summa eest, s.o 30 eurot kuus. Kostja palus kohtul arvestada, et toimub tulumaksu tagastamine ning tulumaks tagastatakse eelduslikult emale. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hageja saab tulumaksu koolituskuludelt tagasi, on tõenäoliselt põhjendatud. Samas sõltub tagastatava tulumaksu suurus hagejate seadusliku esindaja kogu deklareeritavast tulust ja kulust ning täpne suurus ei ole ette teada. Kostja ei ole ka ise välja toonud, kuidas täpselt peaks teoreetiliselt tagastatavat tulu arvestama. Kohus selgitab, et tuleta ise asjaolusid esitatud tõenditest. Samuti kaasneb enamike spordialade harrastamisega vahetevahel täiendav treeninglaagri kulu, võistlustel osalemise kulu jne. Ka tuleb elatise väljamõistmisel arvestada vajadusega mitte pöörduda iga aasta uuesti kohtusse elatise suurendamise nõudega, kui treeningute tasu peaks tulenevalt elukalliduse tõusust suurenema. Kohtu hinnangul on huvihariduse kulud põhjendatud Xxxx osas summas 60 eurot ning Xxxx osas summas 40 eurot. 18.6 Olmekulud Olmekulude (tervishoid, hügieen, juuksur) osas leidis ema, et kulu ühe lapse kohta on vähemalt 65 eurot. Ravimite osas on soodustus juhul, kui arst seda annab. Näiteks astelpaju ravim on kallis. Ainuüksi tervishoiukulu kuus on 50 eurot ühe lapse kohta. Laste hambarsti kontrollil on visiiditasu 5 eurot. Nina-kõrva-kurguarsti juures on lastega käidud sellel aastal peaegu iga kuu, visiiditasu 5 eurot. Ühel lapsel tehti operatsioon ja teine ootab operatsiooni. Hügieenitarvete kulu on 10 eurot ja juuksuri kulu 10 eurot. Kostja nõustus juuksuri ja hügieenitarvete kuluga, kuid leidis, et tervishoiukulud on ülepaisutatud. Teatud ravimeid on võimalik osta soodustustega. Kui lapsel on probleemid kõrvadega, siis on emal võimalik taotleda lapsele puude määramist ning saada riigilt seeläbi toetust. Põhjendatud kulud on ravimitele 50 eurot kuus kahe lapse kohta, st 25 eurot ühe lapse kohta. 8
(12)2-17-2473 Kohus märgib, et asjakohane ei ole kostja väide, mille kohaselt saaks ema vähendada ravikulusid, taotledes puudetoetust kõrvadega seotud probleemide korral. Kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et lasteaiaealistel ning varajases koolieas lastel meie kliimavööndis on tavapäraselt probleemid (sagedane nohu, kõrvapõletikud), mis kaasnevad ninaneelumandli suurenemisega ning millised probleemid taanduvad varases koolieas kas operatiivse ravi tulemusena või siis lihtsalt lapse suuremaks kasvamise tulemusena. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et lapsed käivad igakuiselt hambaarsti juures kontrollis ning nina-kõrva-kurguarsti visiidil. Samuti on enamiku arsti poolt määratud ravimite korral määratud soodustus ning muid ravimeid ei saa kuluda aastaringselt sellises mahus, mis moodustaks koos visiiditasudega kokku 50 eurot kuus lapse kohta. Kohus nõustub kostjaga selles, et põhjendatud tervishoiu- ja ravimikulu ühes kuus ühe lapse kohta ei peaks ületama 25 eurot. Juuksuri- ja hügieenitarvete kuluga (kumbki 10 eurot kuus lapse kohta) kostja nõustus. Kohtu hinnangul on põhjendatud olmekulud kokku ühe lapse kohta (25+10+10) 45 eurot kuus. 18.7 Muud kulud Eelnevalt mainimata muud kulud, s.o mänguasjad, sõprade sünnipäevad, lapse enda sünnipäev jne on ema hinnangul 30 eurot ühe lapse kohta. Isa hinnangul on see põhjendamatu kulu, kuna teiste laste kingitused ei kuulu käesoleval juhul elatise maksmise juurde. Kostja leiab, et meelelahutuse kulud ja muud kulud kokku ei saa olla enam, kui 25 eurot kuus ühe lapse kohta. Kohus leiab, et eelnevalt mainimata muud kulud on põhjendatud vähemalt suuruses 30 eurot lapse kohta. Kohus märgib, et kohtuistungil ei toonud ema välja mitmeid kuluartikleid, mis tavapäraselt laste kasvatamisega kaasnevad, s.o sidekulud (interneti kulu kohta augustis 2017 on ema küll tõendid esitanud, tl 185-187), suurema jalgratta või muude spordivahendite soetamise kulu, kõikvõimalikud ootamatud kulutused jne. Kohus märgib, et ühest küljest ei ole sõprade sünnipäeva külastamise kulu küll otseselt lapse elementaarne ülalpidamiskulu. Põhjendatud ei ole samas lapse elulaadi (sh sotsiaalsete suhete) drastiline muutumine vanemate abielu lahutuse järgselt selliselt, et lapsel ei ole enam võimalik sõpru üldse nende sünnipäevadel külastada. Tõenäoliselt on kostjale arusaadav, et laste sotsiaalses keskkonnas ei ole aktsepteeritav sünnipäeval käik üldse ilma kingituseta. Ülimalt keeruline on vanemal organiseerida kingitust, mis ei maksa mitte midagi, oleks samas lapse eakaaslaste poolt aktsepteeritav ning mille üleandmine ei oleks lapse enda jaoks alandav. Kohus märgib, et hageja on 05.09.2017 esitanud ka kuludokumendid, s.o 26.02.2016 ja 30.03.2016 arved kooliks ettevalmistusringi 13t, summas 50 eurot kohta (tl 204-205), jättes samas märkimata, millist hageja kantud kulu suurust see tõendama peaks. Kooliks ettevalmistuse kulu kandmise kohustusele ei ole hagejate seaduslik esindaja viidanud ka oma seisukohtades. Kuivõrd kohus ei tuleta ise asjaolusid esitatud tõenditest, jätab kohus esitatud tõendi tähelepanuta. Tegemist on ka kuluga, mis on kantud ajal, mil kostja hagejatega koos elas ning vahetult ülalpidamist andis. 18.8 Kokku on eeltoodust tulenevalt hetkel Xxxx ülalpidamiskulu 1 kuu kohta vähemalt 385 eurot (nähtuvalt kostja tasutud eluasemekuludest (kostja esitatud väljavõte) küll talvisel perioodil ilmselt oluliselt suurem) ning Xxxx ülalpidamiskulu 435 eurot, millest kummalgi vanemal tuleb eelduslikult kanda pool. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et laste ülalpidamiskulud on väiksemad, kui seadusjärgne alammäär ning põhjendatud oleks elatise väljamõistmine alla miinimummäära tulenevalt hagejate tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile. Kokku on mõlema lapse põhjendatud ülalpidamiskulu seega 820 eurot (kummalegi eraldi aritmeetilise keskmise järgi vähemalt 410 eurot kuus). Kohus märgib, et summa on määratud 9
(12)2-17-2473 hetkeseisuga, mil väiksema lapse ülalpidamiskulu on tulenevalt lasteaiatasust suurem kui teisel, kuid samas arvestab kohus sellega, et kooli minnes suurenevad tavapäraselt ka kulutused treeningutele ning ei ole eluliselt usutav, et põhjendatud kulutused kahele lapsele kokku sellest summas allapoole jääda võiksid.
  1. Kostja on tuginenud sellele, et tema sissetulek ei võimalda tasuda elatist seadusjärgses miinimummääras. Kostja kinnitusel on tema sissetulek 602 eurot kuus. Kostja kinnitusel on talle tasutud lähetuskulusid (tl 136, 228-230), mille eesmärk on välismaal lähetuses viibimisel tekkinud tavapärasest suuremate kulude katmine. Hagejate hinnangul puuduvad kostjal takistused laste ülalpidamiseks piisavas suuruses sissetuleku hankimiseks ning kostja tegeliku sissetuleku kindlaksmääramisel saab arvestada tema elustandardiga. Kostja esitatud arvelduskonto väljatrükist (tl 136) nähtuvalt on kostjale tasutud erinevaid summasid erinevate selgitusega, mis viitavad kas töölähetuse kulude hüvitamisele või välislähetuse päevaraha tasumisele (selge ei ole, kummaga ja millises osas on tegelikult tegemist). Tasutud on järgmiselt: 20.12.2016 lähetustasu 500 eurot, 30.03.2017 lähetustasu 700 eurot, 26.04.2017 lähetustasu 700 eurot, 18.05.2017 lähetustasu 700 eurot. Kostja täiendava selgituse kohaselt (tl 222-223) on tasutud lähetusraha eesmärgiks söögi, kontoritarvete ja transpordikulude katmine. Partnerite poolt tasutavate kulude osa moodustavad transpordikulud, ööbimiskulud ja söögikulu. Kostja on esitanud tõenditena töölähetuse käskkirjad nr 9, 10 ja 11 (tl 228-230), millest igaühes on ette nähtud lähetuskulude hüvitamine summas 700 eurot. Töölähetuse käskkirjade kohaselt toimub lähetuskulude hüvitamine päevarahana ning konkreetsete kulude kandmisena. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-16-820 tehtud
  2. oktoobri
  3. a otsuses leidnud, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlaks tegemisel. Kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna. Seega on maakohus õigesti arvestanud kostjate sissetulekuna ka lähetusrahad. Määruskaebuses ei ole kostjad toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et lähetustasud ei suurendanud isiku varalist võimekust elatist tasuda. /---/ Seda, et lähetustasu saab käesoleval juhul käsitleda kostjate varalist võimekust suurendavana, kinnitab ka see, et lähetusraha on vanaisale kantud üle igakuiselt koos töötasuga. Seega saab järeldada, et tegemist on stabiilse igakuise sissetulekuga, mis parandab kostjate varalist võimekust. Isiku varalist seisundit mõjutavad peale töötasu ka muud tulud ja teenimise võimalused. Kohus nõustub eeltoodud lahendi järeldustega ning leiab, et ka käesoleval juhul tuleb käsitleda lähetustasusid kostja varalist võimekust suurendava asjaoluna. Vabariigi Valitsuse määrusest töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord (jõustunud 01.07.2009, käesolev redaktsioon jõustunud 01.01.2016) tuleneb, et lähetustasu saab olla kas töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamisega või välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmisega. Kostja on esitanud kohtule küll käskkirjad lähetuskulude kandmiseks, kuid kostja ei ole esitanud lähetuse aruannet, millest nähtuks tegelik kulude kandmine. Ka hüvitatakse kostja kinnitusel ning käskkirjadest nähtuvalt lähetuses viibimisel kostjale partnerite poolt kogu ööbimiskulu, pool transpordikulust ning toidukulust. Kostja enda kanda jääb seega lähetusel 10
(12)2-17-2473 viibides 50% toidukulust, 50% transpordikulust ning kontoritarvete kulu (millise seos lähetusega jääb kohtule küll selgusetuks). Ka summade üpris samasugune suurus (500 eurot, 700 eurot) viitab kohtu hinnangul sellele, et tegemist ei saa olla konkreetse kulu hüvitamisega ning sisuliselt on tegemist vähemalt osaliselt stabiilse igakuise sissetulekuga, mis suurendab kostja varalist suutlikkust. Seega tuleb kohtu hinnangul arvestada kostja sissetuleku suuruse hindamisel ka lähetustasudega (vähemalt suures osas).
  1. Olenemata sellest, kas lähetustasud tuleb arvestada kostja varalise suutlikkuse hindamisel osana sissetulekuks või mitte, ei ole kostja vastuväide väikese sissetuleku osas põhjendatud ka seetõttu, et kostja ei ole tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis takistavad tal saada piisavas suuruses sissetulekut. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  2. oktoobri
  3. a otsuses nr 3-2-1118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

  1. Kostja on tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kohus on pooltega asja arutanud. Hagejate seadusliku esindaja hinnanul ei tule riiklike toetustega arvestada. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejatele makstakse peretoetust. Riigikohus on
  2. märtsi
  3. a lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesoleval juhul on kostja tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 180 eurot (keskmiselt 1 lapsele 410 eurot – 50 eurot lastetoetust kuus / 2) alates 12.04.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada sellega, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse alates 15.02.2017 kuni 22.08.2017 vabatahtlikult täitnud summas 300 eurot kuus kahe lapse kohta, s.o 150 eurot kuus kummalegi hagejale. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 11

(12)2-17-2473 24. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.