) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud 1 kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt
lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagiavaldus OÜ XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Harju Maakohtu 29.09.2017 otsusega rahuldas kohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 02.11.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuväliseks kuluks on
Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Valeriy Gimaev on vandeadvokaadi vanemabi, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 96 eurot. Hageja õigusabikulud - 08.07.2015 dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,5 h ulatuses, arvestades muuhulgas menetlusdokumendi sisu, - 09.03.2016 istungiks ettevalmistumine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, 2 - 09.03.2016 istungil osalemine – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3,88 h ulatuses, 12.04.2016 seisukoha ja tõendite esitamine – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, 21.10.2016 istung tsiviilasjas – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, 17.11.2016 lõplikud seisukohad - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, 16.08.2017 taotlused (hageja esindaja selgituste kohaselt ei sisalda menetluskulude esitamist) - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 9,38 h s.o 900,48 eurot (9,38 h x 96 eurot) ja riigilõiv 300 eurot. Seega mõistab kohus võlausaldajalt välja võlgniku kasuks menetluskulud summas 1 200,48 (so 900,48 + 300) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.