1-12-7876/104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7876 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus Jaan Birjukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Jaan Birjukovi (ik 39001280246) kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2017 määruse resolutiivosa muutmata, kuid asendada maakohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega Jaan Birjukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta.
5. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2013 otsusega tunnistati Jaan Birjukov süüdi KarS § 114 p 5 § 25 lg 2 järgi ja karistati 9 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 09.03.2013 ja lõpeb 08.03.
8. Viru Vangla esitas 06.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Birjukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohtu 20.10.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
10. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud ühel korral raske isikuvastase kuriteo eest. Isikul on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning toetav lähivõrgustik.
11. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, milleks on distsiplinaarkaristuste puudumine (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). Samuti peab maakohus positiivseks, et J. Birjukov on vangistuses olnud hõivatud tööga ja läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Samas puudub maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
12. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Maakohus on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise risk ei ole madal süüdimõistetu puhul, kes kannab karistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Samuti puuduvad alused, mis kinnitaksid, et kriminaalhoolduse käigus on võimalik uue kuriteo toimepanemise riski maandada. Materjalidest nähtub, et isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega suhtlemist katkestada ta ei kavatse.
13. Maakohus on seisukohal, et isiku ennetähtaegse vabastamise läbi saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.03.
14. Karistusaja lõpuni on veel üle 4 aasta ja 4 kuu, mis on väga pikk aeg. Maakohtul puudub veendumus, et ennetähtaegse vabastamise korral oleksid karistuse eesmärgid saavutatud ning et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu on J. Birjukovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul tal võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl.
15. Maakohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). Eeltoodu aga ei tähenda, et isiku ennetähtaegne vabastamine on reegel. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
16. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on maakohus seisukohal, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Birjukovi kaitsja vandeadvokaat V. Sadekov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
18. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus välja toonud, millised konkreetsed kuriteo või muud asjaolud ei õigusta ennetähtaegset vabastamist, vaid viitab üldiselt kuriteo asjaolude raskusele. 2 KarS § 76 kohaldamise piiramine seadusest mittetuleneva tingimusega on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 24).
19. Maakohus ei võtnud arvesse ning ignoreeris kannatanu seisukohta, kes on nõus J. Birjukovi ennetähtaegse vabanemisega. Ennetähtaegse vabanemise korral oleks süüdimõistetul võimalik töötada ning oma võlgasid tasuda, mistõttu on maakohus võtnud võlausaldajatelt võimaluse saada hüvitist.
20. J. Birjukovil on olemas toetav lähivõrgustik alaealise lapse, lapse ema ja vanemate näol. J. Birjukovile on garanteeritud töökoht, mis võimaldab tal ennast üleval pidada, võlgu maksta ja last toetada.
21. Asjaolu, et vangla ja prokuratuur ei toeta J. Birjukovi ennetähtaegset vabastamist, on arusaamatu. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta on teinud vajalikud järeldused ja käitunud vanglas eeskujulikud. Seda kinnitavad ka madalad uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid.
22. Vaidlust ei ole selles, et ennetähtaegne vabastamine ei ole isikule garanteeritud, aga kuna riigi poolt on selline võimalus süüdimõistetutele antud, peab vabastamata jätmine olema piisaval määral motiveeritud objektiivsete asjaoludega. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal on süüdistatav omandanud müürsepp-plaatija eriala, töötanud majandustöödel koristajana ja osalenud vangla tootmistöös puidutsehhi abitöölisena. Hetkel töötab J. Birjukov vanglatööstuse komplekteerimistsehhis. Võttes arvesse eeltoodut ning süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal, on arusaamatu maakohtu järeldus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on ennatlik ning järelejäänud vangistuse jooksul on võimalik tal teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kuna J. Birjukov on täitnud individuaalse täitmiskava, siis on maakohtu poolt mainitud tegevused juba sooritatud.
23. Maakohus viitas oma määruses Riigikohtu praktikale, milles leidis, et ennetähtaegne vangistusest vabastamine on erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Toodu ei ole aga kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-12-17 p-ga 19, kus on jõutud vastupidisele järeldusele. Seega ei ole ennetähtaegse vabastamise puhul tegemist erandliku olukorraga.
24. Maakohus viitas korduvalt süüdistatava poolt toimepandud kuriteo asjaoludele kui alusele, millega põhjendada ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Samas ei ole maakohus oma otsustust tegelikult põhjendanud, leides ainult, et kuriteo asjaolud ei õigusta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuna seadusandja on ette näinud võimaluse vabastada ka isikuid, keda on karistatud KarS § 114 järgi, siis peab vabastamisest keeldumise otsustus olema selge, põhjendatud ja loogiline. Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p-le 21, leiab kaitsja, et taolise otsustuse tegemisel ei saa kohus piirduda üksnes fraasidega sellest, et ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, vaid seda tuleb ka põhjendada.
25. Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 23.11.2017 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Birjukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Küll aga leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu põhjendused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Samas ei too eeltoodu kaasa maakohtu määruse tühistamist ja J. Birjukovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt. 3
27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik. Nimelt arusaamast, mille kohaselt puudub süüdimõistetul üldjuhul õigus nõuda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole siiski õige järeldada, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab tuvastama erandlikke asjaolusid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 19). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
28. Samuti on deklaratiivne maakohtu poolt toodu, et J. Birjukovi ennetähtaegse vabastamise läbi saab riivata ühiskonna õiglustunne. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist põhjendada abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele.
29. Viimasena on maakohus leidnud, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Siinkohal viitab ringkonnakohus oma varasemale praktikale, leides, et kindlasti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus range järelevalve tingimustes, s.o vanglas, väiksem kui vabaduses. Seetõttu saaks sisuliselt alati väita, et süüdimõistetu tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata, kuna vabaduses paneb ta uue kuriteo toime suurema tõenäosusega kui vanglas. Selline lähenemine on aga vastuolus KarS § 76 üldise mõttega. Samuti oleks vastuoluline käsitleda vangla tingimustes isiku käitumises toimunud positiivseid muudatusi argumendina vangistuse jätkamise kasuks ning ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Selline maakohtu käsitlus töötab ühemõtteliselt vastu vangistuse eesmärkidele motiveerida isikut õiguskuulekalt käituma. Neil põhjustel jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja seisukoha nagu osutaks vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-138065, p 33).
30. Eeltoodud vead maakohtu määruses ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna J. Birjukovi puhul on täitmata KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, missugust seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
31. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei ole kohus seotud vangla, prokuratuuri ega käesoleval juhul ka kannatanu seisukohtadega, vaid tegemist on kohtu kaalutlusõigusega, mille käigus hindab kohus ennetähtaegset vabastamist toetavaid ja mittetoetavaid argumente kogumis, tehes seeläbi otsustuse.
32. Ringkonnakohus nõustub, et J. Birjukovi iseloomustamiseks saab välja tuua palju positiivset. Nimelt on J. Birjukovil vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht, kinnipidamisaja jooksul on ta läbinud A1 ja B1 tasemel riigikeele kursused, omandanud kutsehariduse, osalenud majandustöödel ja vangla tootmistööl ning läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“. Käesolevalt töötab J. Birjukov vanglatööstuses. Positiivsena saab välja tuua ka distsiplinaarkaristuste puudumise. Samas hinnatakse igal juhul isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
33. J. Birjukovi ennetähtaegse vabastamise vastu räägib oht, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. J. Birjukovil on küll üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid toimepandud kuriteo asjaolud on julmad ja ajendatud majandusliku kasu saamise eesmärgist. Nimelt oli J. Birjukovi eesmärgiks võlausaldaja tapmine eesmärgiga vabaneda temal lasuvatest 4 võlgadest. Siit tulenevalt võivad just vabaduses ees ootavad majanduslikud raskused viia J. Birjukovi taas uute kuritegude toimepanemiseni. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et J. Birjukovi tasumata rahaliste nõuete kogusumma on 40 127,86 eurot (tl 5). J. Birjukovil on küll vabaduses olemas kindel töökoht, kuid samas nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et vabaduses olid J. Birjukovi kulutused silmnähtavalt suuremad kui ametlikud sissetulekud tingituna isiku soovist hästi elada (tl 5). Oma toimetuleku probleemide lahendamiseks kasutas süüdimõistetu mõtlematut vägivalda ning püüdis minna lihtsama vastupanu teed, üritades enda võlausaldajast sugulast mõrvata. J. Birjukovi rahalised võlgnevused, suutmatus rahaga ümber käia ning mõtlematu vägivalla kasutamine võib viia olukorrani, kus J. Birjukov asub majanduslike raskuste ilmnemisel taas uusi kuritegusid toime panema.
34. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et J. Birjukovi tuttavate ja sugulaste hulgas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega kinnipeetav ei plaanigi suhteid katkestada (tl 5). Eeltoodu on aga uue kuriteo toimepanemise riski suurendav asjaolu, kuna süüdimõistetu suhtleb isikutega, kellel on kriminaalsed väärtushinnangud.
35. Eeltoodut kokku võttes leiab kriminaalkolleegium, et J. Birjukovi ennetähtaegne vabastamine seaduses ettenähtud esimesel võimalusel on veel ennatlik, sest tema karistusaeg lõpeb alles 08.03.
36. Isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et J. Birjukov suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.10.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5