) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. XxxxOÜ (pankrotis) pankrotihaldur on esitanud lõpparuande 02.11.2017 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 01.11.2017 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pandiese ja muu pankrotivara on müüdud ja pankrotivara hulka on laekunud kokku 113 632,65 eurot (sh vara müügist 108 751,67 eurot). Müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Halduri hinnangul olid maksejõuetuse põhjuseks mitmed asjaolud. Muud asjaolud pankrotiseaduse tähenduses seisnesid turuolukorra halvenemises, valesti valitud äriplaanis jne. Samas tegi võlgnik mitmeid tehinguid, mis oma sisult olid majanduskuriteod ning mille eest on süüdi mõistetud võlgniku juhatuse liige Xxxx(kriminaalasi 1-15-9836). Võlgniku juhatuse liikme tegevuses on ka raske juhtimisvea tunnuseid, kuid kuna isiku suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot, ei ole võimalike nõuete esitamine tema vastu perspektiivikas. Kohtu hinnangul on 2 võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku juhatuse liikme poolt toime pandud kuriteod. Nimelt mõisteti kriminaalasjas 1-15-9836 võlgniku juhatuse liige Xxxxsüüdi selles, et ta 2013.a aprillis ja augustis sõlmis vastavalt AS Nordea Finance Estonia filiaalis ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis võlgniku nimel faktooringulepingud ning faktooringuavansi saamiseks esitas pankadele fiktiivsed kauba saatelehed. Nende toimingute tagajärjel tasusid pangad võlgnikule faktooringuavansina kokku 1 393 168 eurot. See on rohkem kui pool pankrotimenetluses esitatud nõuetest. Seetõttu on kohus seisukohal, et peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kuriteotunnustega tegu.
lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige on kuriteo eest süüdi mõistetud, puudub vajadus teatada prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 sätete järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Menetluse käigus laekus pankrotivarasse kokku 113 632,65 eurot (sissenõutud debitoorsed võlgnevused 471,28 eurot, vallasvara müügist 4 585 eurot, kohtukulude hüvitis ja tagatise tagastus 4405 eurot, pangaintress 4,70 eurot ja kinnisvara müügist 104 166,67 eurot). Haldur palub tasu määrata summalt 109 523,60 eurolt. Selliselt summalt kujuneks
Haldur palub tasuks määrata 11 047,54 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotitoimkond on nõustunud tasu määramisega summas 11 047,54 eurot (lisandub käibemaks). Kohus peab tasu suurust põhjendatuks ja määrab pankrotihalduri tasuks 11 047,54 eurot (lisandub käibemaks).
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Allikvere tuleb vabastada XxxxOÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et XxxxOÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele nimetada võlgniku endine juhatuse liige Xxxx. /Allkirjastatud digitaalselt/ 3 Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.