1-17-10676/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-10676 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Taotlus Silver Kallas, taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Jätta Silver Kallase taotlus talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord: SKHS § 20 lg 3 ning KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel võib KrMS § 344 lg-s 3 nimetatud isik esitada Riigikohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. novembril
4. a esitas Silver Kallas kohtule taotluse hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud kahju. Selle summa jätab S. Kallas kohtu otsustada. Taotluse kohaselt võttis politsei
5. jaanuaril
6. a sõiduauto Volvo V70 läbiotsimisel ära S. Kallasele kuuluva mobiiltelefoni MYWIGO.
7. aprillil
8. a sai S. Kallas prokuratuuris oma kriminaalasja toimikuga tutvudes teada, et telefon on ekslikult tagastatud kaassüüdistatava Silver Saago elukaaslasele, kes oli telefoni juba edasi müünud.
9. oktoobril
10. a esitas S. Kallas prokuratuurile kahjunõude summas 250 eurot.
11. novembril
12. a sai ta prokuratuurilt vastuse, et menetleja eksis, kui tagastas S. Kallasele kuuluva telefoni võõrale inimesele. Avaldusele on lisatud prokuratuuri vastus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, tutvunud S. Kallase taotlusega, leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.
14. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt SKHS § 18 lg-st 1 peab kohtusse jõudnud menetluse korral süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitama maakohtule enne kohtuliku uurimise lõppu. Selline nõue on vajalik, kuivõrd kahju hüvitamise üle otsustamine vajab faktiliste asjaolude uurimist. Kui isik ei esita taotlust enne seda hetke, võib ta selle esitada ringkonnakohtule üksnes mõjuval põhjusel (SKHS § 21 lg 1). Kuna menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peaks tegu olema tõepoolest erandliku võimalusega, ei saa sellele tugineda isik, kes tahtlikult või teadmatusest jätab maakohtule taotluse esitamata.
15. Praegusel juhul on S. Kallas jätnud tahtlikult taotluse maakohtule ja ka ringkonnakohtule (enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa) esitamata, kuna ta taotluse kohaselt „ei hakanud lugupeetud kohtunikke oma probleemiga tülitama“. Seega ei saanud maakohus S. Kallase taotlust ka läbi vaadata. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvad põhjused S. Kallasel tähtaja möödalaskmiseks puudusid. Nagu selgub isiku enda taotlusest, sai ta võimalikust kahju tekitamisest teada juba kohtueelse menetluse lõpus, kui tutvus
16. aprillil
17. a prokuratuuris kriminaalasja toimikuga. Seega puudusid S. Kallasel objektiivsed põhjused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamata jätmiseks maakohtus.
18. Isegi kui taotluse põhjal sedastada, et S. Kallas teadmatusest jättis maakohtule taotluse edastamata (s.o siis kui ta sai Politsei- ja Piirivalveametilt vastuse, milles kohtueelne menetleja soovitas tal taotlusega pöörduda kohtusse), ei ole see SKHS § 21 lg 1 mõttes käsitatav mõjuva põhjusena. Kohtumenetluses osaleb reeglina professionaalne õigusteadmistega kaitsja (KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja mitteosalemine võimalik vaid juhul, kui isik on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama), seega ei ole ette nähtud seda, et riigi esindaja peab isikule kahju hüvitamisega seonduvat selgitama (vt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu nr 635 SE seletuskiri, lk-d 51-53).
19. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes SKHS § 13 lg-st 2, § 18 lg-st 1, § 21 lg-st 1 ning KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 3 leiab ringkonnakohus, et kuivõrd S. Kallasel puudusid taotluse tähtaegselt esitamata jätmiseks mõjuvad põhjused, tuleb tema taotlus jätta läbi vaatamata ja see esitajale tagastada. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas