← Eesti

1-14-8143/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. detsember 2017 1-14-8143 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Andrey Zabavini (isikukood 37711100249) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Andrey Zabavin Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus.
  7. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Andrey Zabavin KarS § 76 lg 2 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-14-8143 Harju Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
  10. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Andrey Zabavinile katseaeg tähtajaga kuus kuud alates käesoleva määruse jõustumisest. Samaks ajaks allutada Andrey Zabavin käitumiskontrolli nõuetele.
  11. Katseajal on Andrey Zabavin kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi: 1) elama alaliselt aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; lahkumiseks Eesti 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  12. KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel määrata Andrey Zabavinile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest või hiljem töösuhte lõppemisest; 3) mitte suhelda narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega väljaspool kriminaalhooldaja poolt heaks kiidetud sotsiaalprogramme või koolitus- ja õppetegevust.
  13. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Harju Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a otsusega tunnistati Andrey Zabavin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti vangistus 3 aastat ja 11 kuud, mille hulka arvati eelvangistus. Karistusaja alguseks luges kohus
  17. aprilli
  18. Vangistuse lõpptähtpäev on
  19. märts
  22. juulil 2017 saatis Tallinna Vangla Harju Maakohtule materjalid A. Zabavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas A. Zabavini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuur A. Zabavini ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud. Harju Maakohus tegi
  23. augustil 2017 määruse, millega edastas A. Zabavini materjalid tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Tartu Maakohtule, kuna A. Zabavin kannab karistust edasi Tartu Vanglas.
  24. augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Zabavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  25. Tartu Maakohtu
  26. oktoobri
  27. a määrusega jäeti A. Zabavin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed eeldused ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi on täidetud. A. Zabavin on karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja seejuures mitte vähem kui 4 kuud. A. Zabavin on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Peamiselt on A. Zabavin toime pannud varavastaseid kuritegusid. Seitsmel korral on A. Zabavinile mõistetud reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt vabanes A. Zabavin
  28. aasta oktoobris ning uue samaliigilise kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) pani A. Zabavin toime ligikaudu kuus kuud hiljem (
  29. aprillil 2014). Vaatamata varem mõistetud karistustele on A. Zabavin jätkanud järjepidevalt kuritegude toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud A. Zabavinit käitumisviisi muutma. Uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskis on A. Zabavini sõltuvus narkootilistest ainetest. Kuigi positiivne on asjaolu, et A. Zabavin on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamisest, arvestab kohus, et A. Zabavin 2

(6)on pikaajaline sõltlane (alates
  1. aastast) ning lisaks on tal tekkinud motivatsioon narkootikumidest loobumiseks alles käesoleva vangistuse jooksul. A. Zabavin on varasemalt üritanud tarvitamisest loobuda, kuid ebaõnnestunult. Kohus ei olnud veendunud, et A. Zabavin oleks suuteline senist eluviisi muutma ja seda vaatamata läbitud rehabilitatsioonile. Kohus luges positiivseks, et A. Zabavin on vangistuse jooksul kuulunud sõltlaste- ja terviserühma, HIV-riskirühmas olevatele sõltlastele suunatud tervisegruppi, läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud MTÜ EHPV Tervise tugigrupi töös. A. Zabavin oli vangistuses kogemusnõustamise avatud grupi juht, õppis riigikeelt B1 ja B2 tasemel ning alates
  2. septembrist 2016 kandis karistust avavanglas, kus töötas järelevalveta väljaspool vanglat, käis AN-tugirühmas ning teda lubati väljasõitudele, kirikusse ja kauplusesse. A. Zabavin paigutati tagasi kinnisesse osakonda, kuna Politsei- ja Piirivalveameti
  3. juuli
  4. a otsusega tunnistati kehtetuks A. Zabavini pikaajaline elamisluba ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Selle otsuse on A. Zabavin vaidlustanud halduskohtus. A. Zabavinil on olemas elukoht oma ema juures, tal on toetavad lähedased ja kindel töökoht. Sissetulek omakorda võimaldab äraelamist ning maandab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas arvestas kohus väljasaatmisotsust, mis ei ole veel edasikaebamise tõttu jõustunud. Kohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud üles negatiivseid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, A. Zabavini isik). MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Zabavin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja palub kohtul arvesse võtta tema kardinaalset muutumist. A. Zabavin selgitab, et ta on varem olnud vastutustundetu ja kõik kuriteod on tulenenud narkosõltuvusest. Selle vangistuse ajal on A. Zabavin oma maailmavaadet muutnud ja suhtub otsustesse vastutustundlikult. Tänu rehabilitatsiooniprogrammidele on tema eluviis muutunud ja ta võttis vastutuse juhtida gruppi „12 sammu“. Avavanglas viibides organiseeris A. Zabavin rehabilitatsioonialase grupi ja kasutas oma teadmisi praktikas. A. Zabavin töötas vangistuse jooksul ja tööandja on andnud talle võimaluse samas kohas ka edaspidi töötada. Samuti käis A. Zabavin avavanglas viibides külas sugulastel, kirikus, sotsiaalses toetusgrupis, tegi B-kategooria juhiload ja maksis võlgu. Praeguseks on A. Zabavin osalenud rehabilitatsioonis kolm ja pool aastat. See kinnitab, et tal on küllalt suur motivatsioon ja tahe eelneva eluviisi muuta. Tagasi kinnisesse osakonda paigutati A. Zabavin elamisloa kehtetuks tunnistamise tõttu. Politseija Piirivalveameti otsuse on A. Zabavin kohtus vaidlustanud. Kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta märgib A. Zabavin, et ta sai noomituse jalaravikreemi ostmise eest. A. Zabavin ei teadnud, et tal on keelatud minna apteeki, kuid enam pole tal rikkumisi olnud. Vabanemisel on A. Zabavinil elukoht. Õde ja ema on valmis toetama teda nii moraalselt kui ka materiaalselt. Samuti on A. Zabavinil garanteeritud töökoht OÜ-s Bildstan. A. Zabavinil on kavatsus minna õppima narkosõltuvuse konsultandiks, et aidata narkosõltuvuses inimesi. Kohus oleks pidanud arvestama A. Zabavini viibimisega avavanglas, kus oli väga palju ahvatlusi kriminaalse elu juurde tagasipöördumiseks. Määruskaebuse lisas selgitab A. Zabavin, et peaaegu 15 aastat kestnud narkosõltuvuse jooksul on ta veetnud vangistuses ligi 9 aastat. Pärast vangistustest vabanemist on A. Zabavin töötanud ehitusel, kuid suutmata tulla toime eluliste probleemidega, hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Pärast avavanglat ja aktiivset rehabilitatsiooni on A. Zabavin enda sõnul muutunud. Tuginedes Tartu Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 1-16-1051 ei ole elamisloa kehtetuks tunnistamine põhjus, mille tõttu ei saaks isikut ennetähtaegselt vangistusest vabastada. A. Zabavin märgib, et on valmis looma perekonda ning soovib peagi abielluda.
  6. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. 3
(6)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja A. Zabavin KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
  2. Formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on täidetud – A. Zabavin on karistusajast ära kandnud enam kui kaks kolmandikku ja seejuures rohkem kui neli kuud.
  3. Riigikohus on leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
  6. Viru Maakohus põhjendas A. Zabavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmist peamiselt sellega, et A. Zabavinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud; A. Zabavinil on pikaajaline sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on uute kuritegude soodustegur; praegust vangistust kannab A. Zabavin suures koguses narkootilise- või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtulahendi põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). Kohus on jätnud vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele põhjendamata, miks need tegurid võrreldes kuriteo toimepanemise asjaolude ja varasemast elukäigust lähtuvast ohuprognoosiga ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Kohtumääruses puuduvad selged põhjendused, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed isiku vabastamata jätmise tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  8. Maakohus hindas positiivselt, et A. Zabavinil on vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. A. Zabavinil on motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda (vangistuse jooksul on A. Zabavin läbinud mitmeid sõltlaste- ja terviserühmade programme), A. Zabavin on kogemusnõustamise avatud grupi juht, samuti on ta osalenud väljaspool vanglat AN-tugirühmas.
  9. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et A. Zabavin viibis alates
  10. septembrist 2016 avavanglas, kus teda lubati tööle väljaspool vangla territooriumi ja mitmele lühiajalisele väljasõidule perekonna juurde. A. Zabavin on kolme aasta jooksul läbinud vangistuses mitu sotsiaalprogrammi ja osalenud paljude sõltuvusprobleemidega inimestega tegelevate tugigruppide töös, samuti õppinud riigikeelt B1 ja B2 tasemel ning sooritanud eksamid. A. Zabavini positiivne meelestatus, vanglas pika aja jooksul läbitud rehabilitatsiooniprogrammid ja osalemine narkosõltuvuse-vastastes gruppides maandab suurel määral riski, et A. Zabavin hakkab vabanedes uuesti narkootikume tarvitama. Seda kinnitab ka asjaolu, et A. Zabavinile anti avavangistuses viibimise ajal luba osaleda AN-tugirühmas väljaspool vangla territooriumi. Seejuures oli vangla ametnike kontroll A. Zabavini üle väiksem, kuna A. Zabavin käis tugirühmas ilma järelevalveta. Narkootikumidest tulenevat riski võib vähendada ka asjaolu, et A. Zabavinil on vangistusest vabanedes kavatsus õppida narkosõltuvusega inimestega tegelevaks konsultandiks. Kinnipeetava motiveeritust kinnitab asjaolu, et ta on vanglas tegutsenud kogemusnõustamise grupi juhina alates
  11. novembrist 2016 (KoTo, tl 25 pöördel). Maakohus on põhjendamatult jätnud nendele faktidele tähenduse omistamata. Ringkonnakohtu hinnangul näitab avavanglas viibimine ja lühiajalistele 4
(6)väljasõitudele lubamine, et A. Zabavin on käitunud pikema aja vältel eeskujulikult ning suutnud säilitada positiivseid peresuhteid. A. Zabavinil on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus
  1. aasta jaanuarikuust – apteegist küüneseenekreemi ostmise eest ilma loata. Kolleegium ei pea seda aga raskeks rikkumiseks, kuna A. Zabavinit karistati vaid noomitusega ja teo ebaõigussisu on väikene. A. Zabavin tunnistas ka oma ise oma viga ja rohkem pole teda distsiplinaarkorras karistatud.
  2. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib seegi, et A. Zabavin on ametnikega suheldes viisakas ja avatud, õppides ilmutas ta õpingute vastu huvi ja täitis distsipliininõudeid, lühiajalised väljasõidud möödusid probleemideta. Seega ei ole nähtavat põhjust arvata, et kriminaalhooldus ei ole uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks piisav.
  3. Maakohus andis A. Zabavini ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel põhjendamatult suure osakaalu süüdimõistetu varasemale elukäigule. Maakohus leidis, et „käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et Andrey Zabavin oleks suuteline (arvestades varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata läbitud rehabilitatsioonile“. Samas ei nähtu kohtumäärusest, miks ei pidanud kohus arvestamisväärseks seda, et A. Zabavin viibis pikka aega avavanglas ja et A. Zabavin on vangistuses viibinud juba üle kolme aasta. Sellises olukorras pidanuks maakohus eraldi põhjendama, miks kuriteo asjaolud kaaluvad üles muud kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud. Seda kohus aga ei teinud.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks maakohus tohtinud arvestada sellegagi, et A. Zabavini suhtes on Politsei-ja Piirivalveamet teinud otsuse, millega tunnistati kehtetuks tema elamisluba ja talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu. Ennetähtaegse vangistuse vabastamise menetluses ei ole iseenesest määrav kas isik on riigist väljasaadetav või mitte. Praegu ei ole teada, kas Politsei- ja Piirivalveameti otsus jääb jõusse, kuna A. Zabavin on selle otsuse vaidlustanud. Kuigi väljasaatmisotsuse tegemine tingis A. Zabavini paigutamise avavanglast vangla kinnisesse osakonda, ei loe kolleegium seda asjaolu isiku ennetähtaegse vabastamise kontekstis negatiivseks, kuna see ei ole tingitud A. Zabavini käitumisest vangistuses.
  5. A. Zabavin pani varem narkosõltuvusest tulenevalt toime ka mitmeid varavastaseid kuritegusid. Siinkohal on oluline rõhutada, et A. Zabavinile on vabanemisel garanteeritud töökoht abitöölisena OÜ-s Bildstan. See vähendab kolleegiumi hinnangul arvestataval määral uute kuritegude toimepanemise riski. Juhuks, kui A. Zabavin ei peaks siiski mingil põhjusel OÜ-s Bildstan tööle asuma või kui tema töösuhe peaks enne katseaja möödumist lõppema, paneb ringkonnakohus süüdimõistetule kohustuse võtta end töökoha puudumise korral Töötukassas arvele.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul räägib A. Zabavini tingimisi ennetähtaegne vabastamise kasuks lisaks eeltoodud argumentidele ka see, et tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud vaid loetud kuud ja kui A. Zabavin kannab vangistuse lõpuni, kaob ka võimalus suunata teda vahetult pärast vabanemist õiguskuulekatele valikutele kriminaalhoolduse abil. Üleminek vangistusest vabadusse võib kujuneda liialt järsuks ja pigem suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Õiguskuulekale teele suunamisel aitab kaasa A. Zabavini allutamine kriminaalhoolduse nõuetele KarS § 75 lg 1 alusel ja täiendavate lisakohustuste määramine KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel. Katseaja tähtpäev tuleneb KarS § 76 lg-st 5 ja selleks on praegusel juhul kuus kuud. Käitumiskontrollile tuleb A. Zabavin allutada KarS § 76 lg 5 alusel samuti selleks ajaks. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 kohaselt kulgema kohtulahendi jõustumisest.
  7. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja KrMS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele pööramist, tuleb A. Zabavin vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata või kui see jääb edasikaebemenetluses muutmata. Sellest lähtudes tuleb A. Zabavini kandmata karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 5
(6)
  1. Ringkonnakohus rõhutab, et kui A. Zabavin ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda KarS § 76 lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistusosa täitmisele.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määruse, vabastab A. Zabavini vangistusest tingimisi enne tähtaega ja rahuldab A. Zabavini määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.