Obsah (5)

§ 113§ 35§ 37§ 42§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-109202 Ts

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja Xxxxkanda ja 9% ulatuses hageja Eesti Inkasso OÜ kanda.
2. Välja mõista kostjalt Xxxxhageja Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 564,2 eurot eurot.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 439,50 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,11% päevas (40,15% aastas). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on hagis välja toonud ja kohus tuvastas, et hageja arvestab viivist 09.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx (XxxxOÜ) üldtingimuste p 8.
4. alusel määras 0,11% päevas (40,15% aastas). Seega on hageja ise välja toonud, et lepingu p 8.
5. puhul on tegemist tüüptingimustega

§ 35mõttes.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus

§ 35

mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks

§ 37

mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine

§-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 32 2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. 09.09.2016 tüüptingimustega laenulepingus nr xxxx märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on 09.09.2016 laenulepingu punkt 8.1 tühine võlgnetavalt summalt aastas arvutatava 40,15% (0,11% päevas) suuruse viivise määra osas, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna 40,15% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, tuleb

§ 41

järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul

§ 113lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra.

46,10 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 09.11.2016 – 05.06.2017 2,11 eurot. 47,62 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 09.12.2016 – 05.06.2017 1,87 eurot. 49,20 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 08.01.2016 – 05.06.2017 1,61 eurot. 2812,45 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 24.01.2017 – 05.06.2017 81,98 eurot. Kokku tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 87,57 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 07.06.2017 0,11% päevas põhivõlgnevuselt. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 07.06.2017 viivise põhinõudelt

§ 113lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 2955,37 euro tasumiseni. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 500 eurot ning õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 91% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 3 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 564,2 eurot (s.o 620 eurost 91%). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4