Obsah (6)

§ 250§ 249§ 55§ 252§ 202§ 104

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2279 Määruse kuupäev 7. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Sergei Maltsevi esialgse õiguskaitse taotlus seoses

) § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 1 4. Õiguskirjanduses selgitatakse, et sarnaselt kaebusega saab ka esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (

§ 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

§ 249lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused.

Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Lisaks eeltoodule peab arvestama muude lubatavuse eeldustega: põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse, õige kohtualluvus, keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (

§ 55

lg 3), taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt, kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura

1. Lk 686).
2. Kohtunik leidis varasemates kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.09.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017.a määruse kohtuasjas 3-17-
4. Ringkonnakohus leidis, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht.

§ 249

lg 1 lause 1 lubab esialgset õiguskaitset kohaldada ainult siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seaduse seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud sellega öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.“ (

seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Halduskohus leidis, et kui vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. Ringkonnakohus seda pöördumatuks tagajärjeks ei pea. Sellisel juhtumil isik vahepealsel perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Peale selle on halduskohus viidanud võõrutusnähtudele. Ringkonnakohus ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Ringkonnakohus leiab niisiis, et pöördumatuid tagajärgi käesoleval juhul ei esine. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. 7.

§ 252

lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud (

§ 202

lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. 2 Kohus leiab määruse punktis 6 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab

§ 55lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8.

§ 104

lg 5 p 2 ja 3 alusel kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral riigilõiv reeglina tagastatakse. Õiguskirjanduses leitakse, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (riigilõivuseaduse § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Tasutud riigilõivuna

§ 104

lg 5 mõttes peetakse silmas ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 1).

Riigikohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamata, kui esialgse õiguskaitse taotluse on kohus sisuliselt läbi vaadanud (määruse punktis 4 viidatud halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarid, lk 389-390). Praegusel juhul kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi ei vaata. Seetõttu tuleb riigilõiv

§ 104lg 5 p 3 alusel tagastada.

Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. Taotlejal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3