KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-2186 Haldusasi S. H. riigi õigusabi taotlus Menetlustoimin

) kohaselt tuleb taotlus haldusmenetluses esindaja taotlemiseks esitada maakohtule (

§ 10lg 3 ja § 15 lg 2).

Seevastu taotlus esindaja saamiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks tuleb esitada halduskohtule (

§ 10lg 2).

Kuna taotleja tegelikuks tahteks on siiski pöörduda halduskohtusse, on menetlusökonoomiast tulenevalt otstarbekas lahendada kõik taotlused halduskohtul ühe taotluse raames. 7.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on seadusega ette nähtud võimalus saada õigusabi riigi kulul juhul, kui isikul endal puuduvad selleks materiaalsed võimalused ning eesmärgiga, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta (vt ka

§ 28

). Otsustamaks, kas isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul on põhjendatud, tuleb kontrollida, kas taotlejal endal on võimalik tasuda õigusabi teenuse osutamise eest. Isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb lähtuda

§ 7

lg 1 p-s 4 sätestatud kriteeriumist ehk kas kulud õigusteenusele ületavad taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Kuivõrd riigi õigusabi puhul on tegemist menetlusabi andmise otsustamisega (HKMS § 110) ja Riigikohtu üldkogu tunnistas 12.04.2016 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-35-15 HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimata kulutusi, siis tuleb ka riigi õigusabi 2

§ 7

lg 1 p 4 järgi perioodil 25.06.-25.10.2017 oli 277 eurot 70 senti ((565 – 9,6) ÷ 4 × 2). Kuna taotleja on vaadeldaval perioodil kulutanud kaupluses 551,09 eurot, siis pärast Riigikohtu määruses nr 3-3-1-34-16 (p 10) osundatud 5%-list kulutuste mahaarvamist (4 × 23,50) 94 euro ulatuses jäi taotlejale kasutamiseks 183 eurot ja 70 senti. Kuna taotleja viibib vanglas, ei võta kohus arvesse

§-s 14 viidatud taotleja muud vara ega perekonnaliikmete vara. Põhjusel, et Eesti Õigusbüroo OÜ koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi (vt http://www.juristaitab.ee/), mille puhul tuleb õigusabi saamiseks isikul tasuda 5 eurot omaosalustasu ja seejärel on kuni 15 tunni ulatuses õigusnõustamise tasu kokku 60 eurot, siis ei saa pidada taotleja majanduslikku seisundit sedavõrd halvaks, et ta ei suudaks tasuda viidatud õigusabi eest 5 eurot lepingu sõlmimise tasu ja kuni 60 eurot õigusabi osutamise eest. Taotleja esitatud vaidlustatavate küsimustega tegelemine ei tohiks eelduslikult ületada 15 tundi. Seega on taotlejal võimalik tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja

§ 6

lg-s 1 sätestatud eeldus, et taotleja oleks õigustatud saama

§ 5lg-s 1 sätestatud advokaadi osutatavat riigi õigusabi, ei ole täidetud.

Järelikult tuleb

§ 7lg 1 p 4 alusel keelduda taotlejale riigi õigusabi andmisest.

1. Täiendavalt märgib kohus järgmist. Taotleja esitas soovi saada hüvitist perioodil 20.06.2012–05.03.2013 Tallinna Vanglas ebarahuldavates kinnipidamistingimustes sunnitud viibimise tõttu. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-le 3 tuleb taotlus või kaebus esitada 3 aasta jooksul päevast, mil kannatanu sai teada või pidi teada saama talle põhjustatud kahjust. Taotluses esitatud andmetest järelduvalt pidi taotleja viidatud perioodi osas pöörduma vangla poole hiljemalt 05.03.2016 (vt vangistusseaduse § 11 lg 8). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku kinni pidamist tuleb käsitada jätkuva toiminguna kuni kas tema vabastamiseni või kinnipidamistingimuste olulise muutumiseni. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema jätkuva toimingu lõppemisel. Kolmeaastane kahju hüvitamise nõude esitamise õigus lõppes 05.03.
2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 järgi võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. HMS § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtajast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna taotleja ei ole kahju hüvitamise taotlust vanglale esitanud, ja tähtajast on möödunud enam kui üks aasta, on välistatud ka võimalik kahjunõude esitamise tähtaja ennistamine. Järelikult ei saa taotleja võimalikku vangla poole pöördumist haldusmenetluses enam edukas pidada. Sellise nõude põhjal tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka

§ 7

lg 1 p 5 alusel, sest taotleja võimalus oma õiguse kaitseks on asjaoludest tulenevalt ilmselt vähene. 10. Perioodil 17.02.-05.04.2017 väidetava tekitatud kahju hüvitamise nõude osas hindab kohus, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ja sellest tulenevalt ei ole vajalik talle riigi õigusabi anda. Taotleja on võimeline ka ilma advokaadi abita selgitama, milliseid konkreetseid kinnipidamistingimusi ta oma õigusi rikkuvatena tajus. Asja lahendamiseks vajalikud õigusnormid leiavad haldusorgan ja kohus ise. Haldusorganil ja -kohtul lasuvat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et taotleja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes selle tõttu, et taotlejal puuduvad õigusalased teadmised. Seetõttu ei ole viidatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud (

§ 7lg 1 p 1). 3

§ 7lg 1 p 1).

1. Juhul, kui taotleja soovib ka Tallinna Vangla 20.10.2017 käskkirja nr 5-2/17/970 alusel tekitatud kahju hüvitamist, tuleb taotlejal ka selles osas esmalt, enne halduskohtusse pöördumist, esitada kahjunõue vanglale.
2. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on õiguslikult tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevust nii vaide- kui ka kohtumenetluses ilma riigi määratud advokaadita. Ka eelnev kohtupraktika kinnitab, et üksnes asjaolu, et taotleja on kinni peetav, ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks piisav vaidlustamaks vangla igapäevast põhitegevust.
3. Taotleja riigilõivust vabastamise taotlus ei ole riigi õigusabi menetluses asjakohane ja kohus jätab selle tähelepanuta, kuivõrd riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 alusel menetlusabi taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 4