KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- november 2017 1-15-8957 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk Maikel Laansalu (isikukood 38205092248) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- septembri
- a määrus Maikel Laansalu Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu
- detsembri
- a otsusega tunnistati Maikel Laansalu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 263 p 3 (alates
- jaanuarist 2015 kvalifitseeritud § 263 lg 1 p 2) järgi. Selle kohtuotsusega mõisteti M. Laansalule kohtuotsuste kogumis lõplikuks karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust algusega
- veebruarist
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- oktoober
- septembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M. Laansalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud M. Laansalu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
- Viru Maakohtu
- septembri
- a määrusega jäeti M. Laansalu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis, et M. Laansalu varasemad karistused ja talle määratud kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärki, kuna M. Laansalu ei ole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. M. Laansalu on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Kohus hindas positiivseks M. Laansalu poolt sotsiaalprogrammide läbimist, lähedaste toetust ja kindla elukoha olemasolu, kuid leidis, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. M. Laansalul puudub garanteeritud töökoht. Negatiivne on ka asjaolu, et M. Laansalul on valdavalt kriminaalne tutvusringkond. Kohtu hinnangul ei ole tegemist isikuga, kes oleks orienteeritud seaduskuulekale käitumisele. Seetõttu ei ole kriminaalhooldus sobiv. Ka elektrooniline valveseade ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Varasem allumatus kriminaalhoolduse nõuetele ilmestab, et M. Laansalu ei võta tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Laansalu, kes soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. M. Laansalu selgitab, et ta tunnistab süüd ja kahetseb oma tegusid. Vanglas viibides läbis ta mitu programmi ja otsustas, et ei soovi enam alkoholi tarvitada. M. Laansalu mõistis vangistuses, et ta ei taha rohkem varastada ja röövida, vaid soovib alustada uut elu. Ta lõpetas suhtlemise endiste sõpradega. Ennetähtaegse vabanemise korral läheb M. Laansalu tööle ja omandab elukutse, loob perekonna ning soovib maksta võlgu. Hetkel on M. Laansalu avavanglas. M. Laansalu on enda väitel valmis täitma kõiki tingimusi, mille esitab kriminaalhooldaja.
- oktoobril 2017 esitas M. Laansalu täiendava seisukoha, milles lisab, et tema ema ning ema elukaaslane on valmis M. Laansalu toetama nii finantsiliselt kui ka moraalselt. M. Laansalu lubab, et ei suhtle vanade sõpradega ning ei asu suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti lubab ta varasemaid vigu mitte enam korrata. Alkoholi ei kavatse M. Laansalu enam tarvitada, kuna mõistab, et kõik probleemid on tekkinud alkoholi tõttu. Vajadusel laseb ta end kodeerida.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa M. Laansalu KarS § 76 lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vabastada.
- M. Laansalu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Hetkel kannab M. Laansalu kolmandat vanglakaristust varguse, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Varasemalt on M. Laansalu pannud toime nii isiku- kui ka varavastaseid kuritegusid, sh on M. Laansalu varasema vangistuse ajal tapnud kaaskinnipeetava. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod olnud suuremas osas kavandatud ning ettevalmistatud (KoTo, tl 79). Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on M. Laansalu puhul alkoholi tarvitamine. Ta võib alkoholijoobes olla impulsiivne ja ettearvamatu. Varem on M. Laansalu korduvalt kasutanud alkoholi tarvitanuna vägivalda (KoTo, tl 81-82). Sellised käitumismustrid ja eelkõige asjaolu, et M. Laansalu on varem katseajal jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, ei luba ringkonnakohtul piisaval määral uskuda, et M. Laansalu suudaks vabanedes elada õiguskuulekalt. Kuigi on positiivne, et 2
(3)M. Laansalu soovib alkoholi tarbimisest loobuda, ei anna M. Laansalu senine käitumine piisavat kindlust, et ta vabanedes seda tõepoolest ka teeks.
- Kuigi M. Laansalu käitumine vangistuses on hea – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogramme ning kinnipeetav on vangistuses töötanud – tuleb kohtul resotsialiseerumise võimalusi hinnates arvesse võtta ka M. Laansalu ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. M. Laansalul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning teda on valmis vabanedes toetama tema ema. Samas võivad kriminaalse taustaga lähedased mõjutada M. Laansalu kuritegusid toime panema. Nii M. Laansalu I.O. kui ka T.L. on kriminaalse taustaga, sama kehtib mitme teise M. Laansalu suhtlusringkonda kuuluva isiku kohta. Vangla hinnangul võib M. Laansalu olla teiste poolt mõjutatav ja tema elustiil on riskiv ning hoolimatu (KoTo, tl 81).
- Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab veelgi asjaolu, et M. Laansalul pole vabaduses kindlat töökohta. Kuna M. Laansalu on korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid (vargusi ja rööve), siis võib ta töökoha ja sissetuleku puudumise korral asuda raha saamiseks kuritegusid toime panema. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kuritegevus M. Laansalu elustiili lahutamatu osa ja kuritegelikul teel materiaalse kasu saamine on kujunenud M. Laansalu jaoks elatusallikaks ning normiks (KoTo, tl 88).
- Ringkonnakohtul ei ole veendumust, et M. Laansalu on oma kuritegelikke hoiakuid vangistuses muutnud. Vangla iseloomustuse kohaselt elab M. Laansalu põhimõttel üks päev korraga, tal pole pikaajalisi eesmärke ja ta õigustab toime pandud tegusid. Selline suhtumine viitab asjaolule, et M. Laansalul pole motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda (KoTo, tl 82). Osutatud järelduse kasuks räägib ka kriminaalhooldusametniku arvamus, mille kohaselt puudub M. Laansalul kriitiline suhtumine enda tegudesse, ta ei hooli ka kannatanute tunnetest ega tunnista seost enda eluviisi ja kuritegude vahel (KoTo, tl 87).
- Eelnevat arvestades ei saa KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes M. Laansalu vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
- Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- septembri
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3
(3)