Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 184§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6174 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau V

§ 76lg 5 alusel Pavel Kossovile katseaeg kestusega kuni 17.

juulini 2018. Katseajaks allutada Pavel Kossov käitumiskontrollile.

§ 78

p 2 alusel hakata Pavel Kossovi katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Määrata Pavel Kossov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada Pavel Kossovit järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 alusel kohustada Pavel Kossovit katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; 4) mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud lähisugulased) kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata. 7. Määrus Pavel Kossovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. 8. Kui Pavel Kossov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohtu
3. septembri 2014 otsusega tunnistati Pavel Kossov süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja teda karistati lühimenetluses vangistusega 2 aastat 8 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 21.

novembri

1. a otsusega mõistetud karistuse võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust, mille algusajaks loeti
2. märts
3. Karistuse lõpptähtaeg saabub
4. juulil
7. oktoobril
8. a edastas Viru Vangla maakohtule materjalid P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör toetavad P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
9. Viru Maakohus jättis P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus jättis P. Kossovi vabastamata, kuna tema varasemad karistused ja kriminaalhooldus ei ole täitnud eesmärki. P. Kossov on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uue kuriteo. Sellest järeldas kohus, et P. Kossov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Kuna tegu on narkosõltlasega, puudus kohtul usk, et süüdlane hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma. Positiivseks luges kohus, et süüdimõistetul on garanteeritud töökoht, ta on aktiivselt osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, töötanud nii vanglas kui väljaspool vanglat, samuti on ta omandanud riigikeele tasemel A2 ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Alates
10. juunist 2016 viibib P. Kossov avavanglas. Ennetähtaegse vabanemise korral on P. Kossovil elukoht emale kuuluvas korteris. Suhted lähedastega on toetavad ning toimunud on seitse lühiajalist väljasõitu peresuhete säilitamise eesmärgil. Kohus märkis, et sotsiaalprogrammide läbimine näitab, et isik teadvustab endale sõltuvusprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema. Kohus arvestas P. Kossovi enne tähtaega vabastamata jättes toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, mistõttu leidis, et puudub alus süüdlase vabastamiseks. Varasem kriminaalhooldus ei ole P. Kossovi puhul olnud tulemuslik, sest ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid 2 ja pani toime uue kuriteo. Kohtul puudus ka veendumus, et P. Kossov ei hakka taas tarvitama narkootikume ja tagasilanguse korral ei hakka toime panema uusi kuritegusid. Arvestades P. Kossovi korduvkaristatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid ja narkosõltlasi. See suurendab riskikäitumist vabaduses ja ei aita resotsialiseerumisele kaasa. Kinnipeetav on toime pannud varavastaseid, vägivallaga seotud ning rahvatervisevastase kuriteo. Kuritegude soodusteguriks on rahalise kasu saamise eesmärk ja sõltuvusprobleemid. Vangla iseloomustuse kohaselt kujutab P. Kossov ohtu avalikkusele, mis seisneb narkootiliste ainete käitlemises ja vägivalla kasutamises. Kohus leidis, et uute kuritegude toimepanemise oht on P. Kossovi puhul suur, kui tal tekkivad materiaalsed raskused ja ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Isikul on suured võlanõuded, mis samuti võivad tekitada majanduslikke raskusi ja viia tagasilangusesse. Arvestades P. Kossovi korduvat karistatust, võib öelda, et tal on välja kujunenud kindel kriminaalne käitumismuster ning ta on ühiskonnale ohtlik. P. Kossovi varasem elukäik ja viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk oluline. Arvestades isiku varasemat elukäiku ning vangla riskihinnangut ei tekkinud kohtul veendumust, et P. Kossov oleks kriminaalhooldusele sobiv isik. P. Kossov kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo eest, s.o tegemist on rahva tervisele suurt ohtu kujutava kuriteoga. Kohus leidis, et teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta P. Kossov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
11. P. Kossov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta leiab, et kohus on jätnud sisuliselt arvestamata positiivsed asjaolud. Riigikohtu lahendi nr 3-1-112-17, p-st 22 tuleb selgelt välja riigi kriminaalpoliitiline suund soodustada kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamiseks. P. Kossov leiab, et kõik tingimused tema taasühiskonnastamiseks on täidetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja P. Kossov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
13. Iseenesest ei saa vastu vaielda maakohtu veendumusele, et P. Kossovi varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ainuüksi isiku varasemast elukäigust lähtuv prognoos ei kaalu aga üles P. Kossovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise pooltargumente. Arvestades, et süüdlane on juba pikka aega (s.o alates
14. juunist 2016) edukalt viibinud Viru Vangla avavanglaosakonnas, viitab sellele, et isiku riskid uute kuritegude toimepanemise osas on piisavalt väikesed. Samuti on kinnipeetavale võimaldatud seitsmel korral väljasõite lähedastega kohtumiseks – rikkumisi ei esinenud. Ehkki P. Kossovi on varemgi vangistusega karistatud, võib ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ning loota, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses uute kuritegude sooritamist ning suudab sel korral täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
15. Ringkonnakohus, tehes nimetatud positiivse tulevikuprognoosi, peab seejuures oluliseks asjaolu, et P. Kossov on noor inimene, kelle kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootilistest ainetest. Alates ajast, mil P. Kossov kannab karistust, on ta end vangistuses ülal pidanud korrektselt - vanglasisese käitumise osas vanglal P. Kossovile pretensioone ei ole. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis. Tegevuste eesmärgiks on muuta sõltuvuskäitumist. Kuna süüdimõistetu põhiprobleemiks näiksegi olevat sõltuvus narkootilistest ainetest, siis loodab kohtukolleegium, et P. Kossov vanglas sotsiaalprogrammidest saadud teadmisi edaspidises käitumises rakendab. Lisaks nähtub P. Kossovi 3 iseloomustusest, et tal on toetavad lähedased ja ta töötab hetkel väljaspool vanglat Flexa Eesti AS-is. Nimetatud asutus garanteerib talle töökoha ka edaspidiseks. Lähedaste toetus, töökoha olemasolu ning kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja hoida eemale narkootikumidest ning alkoholist tagaks kohtukolleegiumi hinnangul selle, et P. Kossov ei hakkaks uuesti narkootikume tarvitama. P. Kossovi iseloomustusest nähtub, et vanglasisesed sekkumised seoses sõltuvusrehabilitatsiooniga on aidanud tal suhtumist narkootikumidesse muuta ja ta on motiveeritud tarvitamisest hoiduma. Kui P. Kossov suudaks hoiduda narkootikumidest ja kriminaalse taustaga tuttavatest, ei tekiks tal tagasilangust, ja uute kuritegude toimepanemise oht oleks pigem väike. Eelkirjeldatud asjaoludest saab kriminaalkolleegiumi hinnangul teha järelduse, et P. Kossovi jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada. Süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine.
16. P. Kossov kannab liitkaristust, mis moodustati Viru Maakohtu
17. septembri 2014 otsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi ja Viru Maakohtu 21.

novembri 2013. a otsusega

§ 184lg 1 järgi (antud kuriteo järgi ei saa P.

Kossovi süüd pidada väga suureks, kuivõrd talle mõisteti šokivangistus 4 kuud ja ülejäänud vangistus tingimisi). Kohtukolleegium leiab, et rahvatervisevastased kuriteod on küll rasked, ent ainuüksi karistuse raskus ei tingi süüdlase ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Nimelt nähtub varasematest määrustest, millega P. Kossov jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata, et vabastamata jätmise üheks põhjuseks on olnud kuriteo raskus. Kohtukolleegium leiab, et aja jooksul kuriteo asjaoludega seotud kaal tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel väheneb, seda enam, et praeguseks on P. Kossov ära kandnud suurema osa talle mõistetud karistusest (süüdlasele mõistetud 4 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest on kandmata praeguseks ajaks ligikaudu 8 kuud). Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et prokuratuur toetab P. Kossovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juba eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel möönis ka Tartu Ringkonnakohus oma

1. märtsi
2. a määruses, et positiivsed asjaolud annavad aluse vaadata P. Kossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid läbi seitsme kuu möödumisel ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Selle aja jooksul on P. Kossov tõestanud, et toimunud muutused on olnud püsivad.
3. Apellatsioonikohus ei näe ka P. Kossovi vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisel midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise välistaks. Nimelt on tal olemas elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head. Samuti on reaalsed P. Kossovi tulevikuplaanid jätkata töötamist ning kustutada võlgnevusi. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ühes kriminaalhooldaja abiga annavad aluse oodata P. Kossovi edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele.

Lisaks on tema osas vajalik rakendada

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 lisakohustusi P.

Kossovi riskikäitumise maandamiseks. Käitumiskontrolli tuleb P. Kossovi suhtes rakendada kuni katseaja lõpuni. Juhindudes

78 p-st 2 tuleb hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb P. Kossovi kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse P. Kossov lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab P. Kossov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. 4
3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab P. Kossovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Mati Kartau