KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatavad Tartu Ringkonnakohus 17. november 2017 1-16-10407 Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Juhan Sarv Sergei Arslanovi süüdistuses KarS

§ 180

lg 3 alusel, et Sergei Arslanovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Sergei Arslanovilt menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 884 (kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot 96 senti. See summa ja lisaks maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha (1175 eurot) tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
2. Ülejäänud osas jätta riigil tekkinud menetluskulu riigi kanda.
3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kokkulepe
5. Prokuratuur, süüdistatav Sergei Arslanov ja tema kaitsja Eduard Bulattšik sõlmisid
6. septembril 2017 kriminaalmenetluse seadustiku (

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe S. Arslanovi süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 1, § 175 lg 11, § 133 lg 2 p 10, § 1332 lg 2 p 1 ja § 178 lg 11 järgi. Sama kokkuleppe p-s 7 märgiti S. Arslanovilt väljamõistmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: 1) kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt Sergei Arslanovile kohtueelses menetluses õigusabi eest osutatud tasu 168 eurot; 2) kaitsja E. Bulattšiku poolt Sergei Arslanovile kohtueelses menetluses õigusabi eest osutatud tasu 460 eurot 56 senti ning kaitsja tasu kohtumenetluses õigusabi osutamise eest; 3) sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1175 eurot; 4) kokkuleppe kohaselt on S. Arslanovil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Menetlus maakohtus

1. Viru Maakohus arutas kokkulepet
2. ja
3. septembril 2017 toimunud kohtuistungitel, kus osalesid S. Arslanov, tema kaitsja E. Bulattšik ja ringkonnaprokurör G. Koovit. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohus
5. septembri 2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas S. Arslanovi süüdi KarS § 141 lg 1, § 175 lg 11 § 133 lg 2 p 10 § 1332 lg 2 p 1 ja § 178 lg 11 järgi ning mõistis talle kokkuleppejärgsed üksikkaristused ja liitkaristuse. Samuti mõistis maakohus S. Arslanovilt riigi kasuks välja menetluskulud järgmiselt: 1) sundraha 1175 eurot; 2) kaitsja O. Gorškaljovi tasu kriminaalasja eeluurimisel ostutatud õigusabi eest 168 eurot; 2

§ 180lg-t 3 kohaldades määras kohus, et S.

Arslanovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Arslanov, taotledes lahendi tühistamist osaliselt. Ta palub jätta menetluskuludest 50% riigi kanda üldisest summast 1175 eurot. S. Arslanov märgib, et maakohus kohustas teda tasuma summa 1175 eurot ühe aasta jooksul. Ta viibib aga vanglas juba alates
2. augustist 2016, võimalust töötada ei ole ning aasta jooksul ta kulusummat tasuda ei jaksa.
3. Prokuratuur palub apellatsioonivastuses jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokuratuuri hinnangul ei ole täidetud

§ 318lg-st 4 tulenevad eeldused apellatsiooni esitamiseks.

Kokkuleppes on märgitud süüdistatavalt välja mõistetavad kriminaalmenetluse kulud, sh sundraha 1175 eurot. Kokkulepe oli S. Arslanovile tõlgitud, ta on selle allkirjastanud ja jäänud selle juurde ka kohtuistungitel. Nähtuvalt

1. ja
2. septembri 2017 kohtuistungite protokollidest on S. Arslanov kohtule avaldanud, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega, seda sõlmides väljendas ta enda tõelist vaba tahet ning ta jääb kokkuleppe juurde. Kui S. Arslanov ei oleks temalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse või tasumise korraga nõustunud, saanuks ta jätta kas kokkuleppe allkirjastamata või juba sõlmitud kokkuleppe puhul vaidlustada kulude suurust kohtuistungil.
3. Advokaat E. Bulattšik esitas kirjaliku seisukoha, kus selgitab, millistel asjaoludel ta S. Arslanovile kaitset teostas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I
4. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist temalt menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, paludes jätta osa kulust

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Kusjuures apellatsioonis nimetab S. Arslanov „menetluskulu üldiseks summaks“ 1175 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et süüdistatava esile toodud 1175 eurot on sundraha suurus, mis kaasneb süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega, kui isik tunnistatakse süüdi esimese astme kuriteos (

§ 179lg 1 p 1).

Menetluskulu absoluutsummat esimene kohtuaste numbrilisel kujul välja toonud ei ole, kuid kohtuotsusest selguvalt on selleks 2842 eurot 36 senti, mis on välja mõistetud S. Arslanovilt (vt käesoleva otsuse p 3). Apellatsiooni sisust nähtuvalt (vt käesoleva otsuse p 4) on süüdistatava eesmärgiks olnud kogu menetluskulust osa riigi kanda jätmine ja selliselt kriminaalkolleegium tema taotlust ka käsitleb. 8. Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks ära märkida, et vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse 3

§ 339lg-t 1.

Küsimus sellest, kas osa menetluskulust tulnuks jätta süüdistatava puuduliku maksevõime tõttu

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318

lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi (RKKK)

1. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1.–5.3.).
2. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et mõistes S. Arslanovilt menetluskuluna välja kokku 2842 eurot 36 senti, väljus maakohus kokkuleppe piiridest, rikkudes

§ 248lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid nõudeid.

11.

§ 248

lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, st

§-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt RKKKo

1. juulist 2013 nr 3-1-2-4-12, p 40; üksikud erandid sellest reeglist on siiski võimalikud: vt ka RKKKm
2. märtsist 2015 nr 3-1-1-12-15, p-d 13–14 ning RKKKm
3. oktoobrist 2015 nr 3- 1-1-78-15, p-d 10–13). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik

§ 248

lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka RKKKm 13. maist 2016 nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p 5.3) 12.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1 (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3).

Riigikohus on

§ 245

lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.2). Kuna 4

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt alust jätta kõnealuse menetluskulu suurust kokkuleppe tekstis summaliselt välja toomata ja piirduda vaid ebamäärase viitega kohustusele hüvitada E. Bulattšiku tasu kohtumenetluses õigusabi osutamise eest.

1. Tõsi, kokkuleppe tekstis nimetatakse ära, et S. Arslanovilt kuulub väljamõistmisele ka kaitsja E. Bulattšiku tasu S. Arslanovile kohtumenetluses õigusabi osutamise eest, kuid taolise üldsõnalise lausungiga ongi piirdutud. Ehk siis sellest ei ole võimalik aru saada, et tasu hõlmab lisaks kokkuleppe kohtulikul arutamisel tekkivale õigusabitasule ka maakohtu poolt varasemas kohtumenetluses määratud riigi õigusabi tasude hüvitamist. Süüdistatavale ei pruukinud see kokkuleppe teksti pinnalt arusaadav olla, veelgi vähem teadis ta selle summa täpset suurust ega saanud prognoosida, et see saab olla sedavõrd suur, nagu see, mille maakohus temalt välja mõistis.
2. Kolleegium lisab veel, et maakohus arutas kokkulepet kohtuistungitel
3. ja
4. septembril
5. Istungiprotokollidest selguvalt on kohus välja selgitanud, et kokkuleppe sisu oli S. Arslanovile arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb selle juurde. Samas nähtub aga, et menetluskulude teemat istungitel üldse ei puudutatud (KoTo kd 5 lk-d 78-79, 95). Ehk siis praeguselt ei ole mingeidki viiteid, mis näitaksid S. Arslanovi võimalust eeldada, et temalt väljamõistetav menetluskulu summa on tunduvalt suurem, kui see, milles prokuratuuris kokkuleppele jõuti.
6. Eeltoodud põhjustel asub ringkonnakohus seisukohale, mille kohaselt saab
7. septembri 2017 kokkuleppe teksti põhjal lugeda kokku lepituks üksnes, et S. Arslanov hüvitab menetluskulu 1803 eurot 56 senti ja lisaks kokkuleppe kohtulikul arutamisel tekkiva riigi õigusabi korras temale kaitset teostava advokaadi tasu. Seega väljus maakohus süüdistatavalt 2842 eurot 36 senti välja mõistes kokkuleppe piiridest, rikkudes

§ 248lg 1 p 5 ja § 245 lg 1 p 12 nõudeid.

18. Niisiis rikkus maakohus S. Arslanovilt menetluskuluna 2842 eurot 36 senti välja mõistes eelnevalt osutatud kokkuleppemenetluse norme. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega 5

§ 339

lg 2 tähenduses.

§ 3411

p 3 kohaselt tingib kokkuleppemenetluse normide rikkumise tuvastamine apellatsioonimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise üksnes juhul, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses – viimane hõlmab mõistetavalt ka apellatsioonimenetlust. Käesolevas asjas ilmnenud kokkuleppemenetluse normide rikkumine on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, viies S. Arslanovilt menetluskulu katteks välja mõistetava summa suuruse kokkuleppega kooskõlla. See tähendab, et S. Arslanovilt tuleb menetluskuluna riigi kasuks välja mõista kokku 2059 eurot ja 96 senti. II 19. Vaidlustatud kohtuotsusest selguvalt on maakohus

§ 180

lg 3 alusel määranud, et süüdistataval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Ka selliselt on esimene kohtuaste mõnevõrra irdunud prokuratuuri, S. Arslanovi ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppe tekstist. Kokkulepe on nimelt sõnastatud järgmiselt: kokkuleppe kohaselt on S. Arslanovil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul, s.o kokkuleppest ei tulene osade kaupa maksmise kohustus.

1. Kolleegium märgib siinkohal veel sedagi, et maakohtu sellise otsustuse alusel (sealhulgas kokkuleppes kindlaks määratu kohaselt) ei ole menetluskulude hüvitamise kohustuse osade kaupa täitmine üldse ka võimalik, sest fikseeritud ei ole osamaksete suurust (nt pole öeldud, et summa tuleb tasuda võrdsete osamaksetena). Samuti pole üheselt arusaadav osamaksete tasumise periood (võib arvata, et maakohus pidas silmas igakuiseid makseid, kuid piisava selgusega see kohtuotsusest välja loetav ei ole). Ringkonnakohus ei saa väljaspool apellatsiooni piire osamaksete suurust ja nende tasumise perioodi kindlaks määrata, sest see raskendaks süüdistatava olukorda. Seetõttu tuleb eelmises punktis osundatud maakohtu otsustust käsitada otsustusena pikendada kogu menetluskulu tasumise tähtaega ühe aastani kohtuotsuse jõustumisest. Kuna aga kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt selge ja täidetav (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-2-1-40-09, p 10), muudab ringkonnakohus maakohtu kõnealuse otsustuse sõnastust nii, et sellest jääb välja viide menetluskulude tasumisele osade kaupa, s.o nagu see oli kirjas ka kokkuleppe tekstis. III
3. Maakohus, mõistes kohtuotsuse resolutsioonis süüdistatavalt riigi kasuks välja menetluskulu, märkis kulu ära n-ö eraldi artiklitena, tuues lisaks sundrahale eraldiseisvana välja nii kaitsja O. Gorškaljovi tasu kui E. Bulattšiku tasud erinevatel aegadel S. Arslanovile osutatud õigusabi eest. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kohus mõistab ühelt ja samalt süüdistatavalt riigi kasuks välja erinevat liiki menetluskulud, ei ole kohtuotsuse resolutiivosas üldjuhul vaja iga kululiigi kohta eraldi otsustust teha. Kuna kuluhüvitise saamiseks on õigustatud üks ja seesama isik (riik) ning hüvitis on menetluskulu liigist olenemata võimalik tasuda ühele ja samale pangakontole sama selgitusega, on selgem, kui kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt riigi kasuks välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema eraldi välja toodud otsustus sundraha (

§ 179) väljamõistmise kohta.

(RKKKo 02.12.2014 nr 3-1-1-79-14, p 52 ja 28.10.2015 nr 3-1-1-79-15, p 10). Seetõttu muudab ringkonnakohus käesolevas asjas süüdistatava suhtes tehtud kriminaalmenetluse kulude otsustust ka nii, et muud menetluskulud peale sundraha saaksid temalt riigi kasuks välja mõistetud ühekordse summana. Seda ei takista ka asjaolu, et kokkuleppe tekstis on süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud märgitud samamoodi eraldi väljatooduna. Kokkuleppemenetluses tehtav kohtuotsus peab järgima kokkulepet sisuliselt, mitte vormiliselt. Menetluskulu väljamõistmine ühekordse summana ei halvenda mingil moel ei süüdistatava ega riigi olukorda, kuid muudab kohtulahendi resolutsiooni 6

§ 337

lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 (koostoimes § 248 lg 1 p-ga 5 ja § 245 lg 1 p-ga 12) ja § 3411 p-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. septembri 2017 otsuse süüdistavalt menetluskulu (välja arvatud sundraha) väljamõistmist puudutavas osas. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsustuse, viies süüdistatavalt välja mõistetava menetluskulu suuruse kooskõlla kokkuleppega ja mõistab menetluskulu (välja arvatud sundraha) süüdistatavalt välja ühe summana. Lisaks muudab kolleegium maakohtu poolt menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise kohta tehtud otsustuse sõnastust. Kokkuleppes nõuetekohaselt kajastamata riigi õigusabi tasu ei ole võimalik süüdistatavalt välja mõista ja see jääb riigi kanda. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kolleegium juhib prokuratuuri tähelepanu vastuolule apellatsioonivastuse põhjendava ja taotleva osa vahel. Nimelt leidis prokuratuur süüdistatava apellatsioonile vastates, et täitmata on

§ 318lg-st 4 tulenevad eeldused apellatsiooni esitamiseks.

Seega vaidlustati apellatsiooniõiguse olemasolu kui apellatsiooni lubatavuse eeldust.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3).

Järelikult olnuks prokuratuuril õige taotleda apellatsiooni läbi vaatamata jätmist, mitte aga selle rahuldamata jätmist. 24. Andmeid apellatsioonimenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Juhan Sarv 7