← Eesti

1-16-2428/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. detsember 2017 1-16-2428 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Maxim Golubevi (isikukood 39008312210) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Maxim Golubev Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus muutmata ja Maxim Golubevi määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. mai
  8. a otsusega tunnistati Maxim Golubev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti see karistus asjas nr 1-15-6639 Viru Maakohtu
  9. oktoobri 2015 otsusega M. Golubevile mõistetud liitkaristusega, mis omakorda moodustus KarS § 266, § 424, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 215 lg 2 p 1, § 415 lg 1, § 4181 lg 1, § 418 lg 1 ning § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi mõistetud üksikkaristustest. Lugedes kergema karistuse raskema karistusega kaetuks, mõistis Viru Maakohus M. Golubevi liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu ja 6 päeva vangistust. Vangistuse alguseks luges kohus
  10. märtsi
  11. Vangistuse lõpptähtpäev on
  12. aprill
  13. septembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M. Golubevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud M. Golubevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
  14. Viru Maakohtu
  15. septembri
  16. a määrusega jäeti M. Golubev vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus märkis, et M. Golubevil on 10 kehtivat kriminaalkaristust. Positiivseks luges kohus, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning tal on lähedaste toetus. M. Golubev on vanglas osalenud tööhõives ja sotsiaalsetes tegevustes, tal pole distsiplinaarkaristusi. Samas oleks süüdimõistetu vangistusest vabastamine liialt ennatlik. Kinnipeetava karistusaja lõpp saabub alles kahe ja poole aasta pärast. Kohtul ei olnud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ning et M. Golubev ei pane enam toime uusi kuritegusid. M. Golubev on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega vaatamata heale käitumisele vanglas ja võimalustele vabaduses, ei ole kriminaalhooldus uute kuritegude vältimiseks piisav meede. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  17. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Golubev, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega. M. Golubevi hinnangul on kohtu järeldused pealiskaudsed. Kohus jättis tähelepanuta, et M. Golubev on vanglas käitunud eeskujulikult. See asjaolu on aga ennetähtaegse vabastamise menetluses üks tähtsamaid. M. Golubev leiab, et tema karistuse eesmärgid on saavutatud ning ta on valmis elama seaduskuulekat elu. M. Golubevil on garanteeritud töökoht ning on soov aidata oma peret laste kasvatamisel. Eelmisel aastal töötas M. Golubev vangistuses, läbis sotsiaalprogramme. Kaebaja on valmis täitma kõiki elektroonilise valve nõudmisi. Kohus on ekslikult märkinud, et M. Golubev pani kuriteo toime katseajal.
  18. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  19. M. Golubevi puhul on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks täidetud. M. Golubev on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt sobib vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning M. Golubevi ema on andnud elektrooniliseks valveks kirjaliku nõusoleku (KoTo, tl 16-17). Seega oleneb M. Golubevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta.
  20. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. aprilli
  22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa M. Golubevi KarS § 76 lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastada.
  23. Kuigi M. Golubevi vangistuses käitumist saab pidada heaks – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud tööhõives – tuleb kohtul resotsialiseerumise võimalusi hinnates arvesse võtta ka M. Golubevi ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. M. Golubevi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid, mille hulgas on lisaks vargustele, omastamisele, asja 2

(3)omavolilisele kasutamisele ja arvutikelmustele ka vägivaldne kuritegu – röövimine. Samuti on teda karistatud omavolilise sissetungi, mootorsõiduki joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise ja tulirelva või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Hetkel kannab M. Golubev viiendat vanglakaristust. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk (KoTo, tl 4). Oht ilmneb M. Golubevi puhul siis, kui ta on alkoholijoobes, viibib grupis või on majanduslikes raskustes (KoTo, tl 7). Kuigi toetavad lähedased ning garanteeritud töökoht võivad teatud määral ohtu uute kuritegude toimepanekuks maandada, on M. Golubevi puhul riskiteguriks asjaolu, et ta elustiil on pikka aega olnud riskiv ja hoolimatu. Ka M. Golubevi töökogemus on puudulik – ta on (harva) teinud juhutöid (KoTo, tl 6). M. Golubevi enda sõnul on tal varem olnud kriminaalse taustaga sõpru, mistõttu võib olla oht, et ta asub vabanedes nende isikutega suhtlema ja see viib tagasi kuritegeliku eluviisini.
  1. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus ekslikult märkinud, et M. Golubev on uue kuriteo toime pannud katseajal. Ringkonnakohtu hinnangul pole sellel asjaolul M. Golubevi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel määravat tähtsust. Samas nähtub asja materjalidest, et varasemad kriminaalhooldused ei ole M. Golubevile mõjunud efektiivselt, kuna ta on jätkanud kuritegeliku eluviisiga. Seda seisukohta kinnitab kriminaalhooldusametniku arvamus, mille kohaselt oli M. Golubevile määratud käitumiskontroll aastatel 2008–2010 ning uuesti 2012–
  2. Esimesel juhul pöörati karistus täitmisele kohustuste täitmata jätmise tõttu, teise käitumiskontrolli läbis M. Golubev probleemideta (KoTo, tl 14). Samas pani M. Golubev viimased kuriteod toime aastal 2014 ehk pärast viidatud kriminaalhooldusi. Seega on M. Golubev jätkanud vaatamata kahele kriminaalhoolduse perioodile kuritegude toimepanemisega. Seetõttu jagab kolleegium maakohtu kahtlust, kas M. Golubev on praeguseks valmis selleks, et kriminaalhooldusalusena uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
  3. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et M. Golubevi vangistusest vabastamine oleks praegu ennatlik. Samas arvab kolleegium, et kui M. Golubevi käitumises ilmnenud positiivsed muutused jätkuvad ja kinnistuvad, ei pruugi vangistuse täielik ärakandmine osutuda tema puhul tingimata vajalikuks.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.