) § 2 lg 1 mõttes.
lg järgi võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli mingi õigussuhe.
lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja seaduslik esindaja on allkirjastanud ehituskoosoleku protokolli nr 7, mille kohaselt on kostja võtnud üle Xxxx Linnavalitsuse kohustuse tasuda hagejale pärast 07.11.2014 teostatud omaniku järelevalve lisatööde eest 600 eurot/kuus, 40 eurot/päevas. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse esindajate poolt allkirjastatud 30.10.2014 ehituskoosolek protokoll nr 7, mille lahtris lisa- ja muudatustööd on märgitud FS: XXXX OÜ ei planeerinud akende paigalduse ja viimistluse töööde OJV 07.11.14 (ehituslepingu lõpetamise tähtaeg) pärast ja arvestab tööd selle kuupäeva hiljem nagu lisatööd. Sellised tööd peab maksma Töövõtja. Lisatööde hinnad on 600 euro/kuus, 30 euro/päev (I kd lk 30-31). Kostja poolt esitatud vastuses hagile, on kostja esitanud 30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli nr 7, kus „Lisatööde hinnad on 600 eurot /kuus, 30 euro/tööpäev“ kõrval on kostja seadusliku esindaja punasega tehtud märge „ei sobi“ (I kd lk 53-55). Hageja poolt on kohtule esitatud kostja seadusliku esindaja Xxxxpoolt 06.11.2014 e-kirjaga edastatud hageja esindajale Xxxx30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli nr 7. Nimetatud protokolli kohaselt hageja esindaja Xxxxtegi ettepaneku, et lisatööde eest peab maksma kostja protokollis lahter “lisa –ja muudatustööd”. Kostja seaduslik esindaja Xxxxedastas hageja seaduslikule esindajale teate Xxxxjärgmise sisuga e-kirja: Tere, põhimõtteliselt protokoll sobib. Lisan 2 märget (punasega). 4 Kirjale oli lisatud manusena 30.10.2014 ehituskoosoleku protokoll nr 7, kus “Lisatööde hinnad 600 euro/kuus, 30 euro/ tööpäev” kõrval on kostja seaduslik esindaja kirjutanud punasega: sobib (I kd lk 89-98 ). Lisaks on hageja esitanud “print screen” abil tehtud pildid, millest nähtub, et kostja seadusliku esindaja Xxxxpoolt hagejale seaduslikule esindajale Xxxx06.11.2014 e-kirja manuses oli ehituskoosoleku protokoll nr 7, kus oli punasega märgitud Xxxxpoolt “sobib“. Nimetatud hageja poolt esitatud tõenditega on ümber lükatud kostja väide, et kostja on esitanud hagejale 30.10.2014 ehituskoosoleku protokolli, kus kostja seadusliku esindaja poolt on tehtud Lisatööde hinnad on 600 eurot /kuus, 30 euro/tööpäev“ kõrval tehtud märge „ei sobi“. Ka 21.10.2016 toimunud kohtuistungil on kostja lepinguline esindaja Xxxx võtnud omaks, et 30.10.2014 toimunud koosoleku protokollil nr 7 on kostja seadusliku esindaja Xxxxallkiri (I kd lk 195). Eeltoodud tõenditega on leidnud kohtu hinnangul tõendamist, et 07.11.2014 ehituskoosoleku protokolli nr 7 näol on tegemist kolmepoolse kokkuleppe hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel. Seadus ei keela kokkuleppeid vormistada ka ehituskoosoleku protokolli vormis. Võlaõigusseaduse (
) § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormis. Seega tasu maksmise kokkuleppe fikseerimine ehituskoosoleku protokollis oli vaadeldav lepinguna.
lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.
lg 2 on aga sätestatud, et kolmas isik (antud juhul kostja) võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. 07.11.2014 ehituskoosoleku protokollil nr 7 on kolmanda isiku (kostja) ja võlgniku (Xxxx Linnavalituse) allkirjad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ehituskoosoleku protokollis kokkulepitu näol oli tegemist kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahelise kokkuleppega Xxxx Linnavalitsuse kohustuste üleminekuks kostjale, millega on võlausaldaja ehk hageja nõustunud
Seega on leidnud tõendamist, et hageja, kostja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võtab kostja üle Xxxx Linnavalitsuse kohustuse tasuda hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel peale 07.11.2014 hageja poolt tehtud omaniku järelevalve lisatööde eest hinnaga 600 eurot/kuus, 30 eurot/päev. Sellise kokkuleppe sõlmimine ei ole midagi tavapäratut, sest käesoleval juhul seoses kostja poolt ehituse töövõtulepingus võetud kohustuste täitmise hilinemisega, tuli hagejal täita omaniku järelevalve kohustust ka pärast esialgselt kokku lepitud tähtaega, mis tekitas hageja jaoks lisakulu. Nimetatud lisakulu oleks pidanud vastavalt 01.07.2014 sõlmitud lepingule kandma tellijana Xxxx Linnavalitsus ja mille oleks Xxxx Linnavalitsus õiguskaitsevahendina saanud sisse nõuda kostjalt. Käesoleval juhul lepiti aga poolte vahel kokku, et omaniku järelevalve teenuse osutamisega seotud lisatööde eest tuleb tasuda kostja poolt, kellest tingituna hageja poolt lepingu täitmise periood pikenes. Hageja ja Xxxx Linnavalitsuse vahel 01.07.2014 sõlmitud teenuste käsundusleping on kvalifitseeritav käsunduslepinguna
tähenduses, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemiku järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisi. Hageja väidete kohaselt on ta teostanud omanikujärelevalve lisatöid perioodil 07.11.201420.05.2015. Tööd lõppesid 20.05.2015 ning kostja võlgneb vastavalt kokkuleppele hagejale 3451,61 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks nimetatud 5 mahus omaniku järelevalve lisatöid teostanud.
lg 1 kohaselt kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Kohtule esitatud ehitustööde päeviku väljavõtetega, ehituskoosoleku protokollidega nr 8-11, memodega nr 2- 4, raportitega nr 17-23, üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr 137/2014 ja nr 162/2915 on leidnud tõendamist, et hageja on teostanud 01.07.2014 sõlmitud teenuste käsunduslepinguga kokku lepitud omanikujärelevalve töid ajavahemikus 07.11.2014 20.05.2015 ja need on Xxxx Linnavalitsuse poolt vastu võetud (I kd lk 28, 112-131, 139-142, 162-174). Hageja poolt lisatööde tegemine oli tingitud sellest, et kostja ei teostanud ehituse töövõtulepinguga kokkulepitud töid lepinguga kokku lepitud tähtajaks, so. 07.11.2014. Kuna hageja poolt on 01.07.2014 teenuste käsunduslepinguga kokku lepitud tööd on teostatud ja tellijale üle antud, siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Vastavalt hageja poolt 26.05.2016 kostjale esitatud nõudekirjale on hageja arvestanud tasu arvestusega 600 eurot x 6 kuud+ 13 päeva, millest arvestatakse maha 400 eurot, mis on tasutud OÜ Xxxx poolt ja kostja võlgneb hagejale 3451,61 eurot. Kostja ei ole hageja tasuarvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega võlausaldajal ehk antud juhul hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3451,61 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.