Obsah (10)

§ 489§ 1045§ 1043§ 127§ 128§ 101§ 113§ 491§ 88§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03. märtsil 2017 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja a

§ 489lg-st 1 ning kuni 30.09.2014 kehtinud LKindl

S §-ist 39 on kahju kindakstegemine kindlustusandja kohustuseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et normi kaitse eesmärgiks on kannatanu kaitsmine sellise kahju eest, mis saab tekkida, kui kindlustusandja ei tee viivitamata kindlaks maksmisele kuuluvat hüvitise liiki või hüvitise õiget suurust. Antud juhul ei teinud kostja kindlaks, et veok tervikuna ei ole hävinud ning hüvitada tuleb taastusremondi maksumus ja muud otsesed kulud.

1. Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejale tekkinud kahju selles, et ta kulutas veoki remondiks kokku 80 979 eurot, mida on 17 486 euro võrra rohkem, kui kostja poolt hagejale välja makstud kindlustushüvitis 63 493 eurot.
2. XxxxAS-i ettemaksuarvega, XxxxAS-i arvega nr. M008656, Antifire Tuleohutuslahendused OÜ arvega nr 1503316 ja nende arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega nr 61443, 62088 ning 61974 (I kd lk 34-39) on tõendatud, et hageja veoki Mercedes-Benz Atego liiklusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamise maksumus oli 80 979 eurot (käibemaksuta), s.h uue 7 madaldatud kabiiniga alusvankri maksumus 58 386 eurot, seniselt alusvankrilt uuele alusvankrile pealisehitise ümber tõstmise maksumus 16 113 eurot ja uuele alusvankrile uue tulekustutussüsteemi paigaldamise maksumus 6480 eurot. Kohus on seisukohal, et uue alusvankri ostmine oli põhjendatud, kuna spetsiaalselt lõhkeainete veoks mõeldud veoki Mercedes-Benz Atego alusvankri osas järelturg puudus, milline oli ka kostja e-kirjavahetuses väljandatud seisukoht.
3. Hageja väited, et ta lähtus uue alusvankri ostmisel kostjalt saadud infole, et alusvankri remont ei ole võimalik, et hageja võib ise uue alusvankri osta ja, et samaväärset alusvankrit ei ole võimalik omandada järelturult, on tõendatud hageja ja kostja kirjavahetusega (I kd lk 16-27, 84-86). Kirjavahetusest nähtub muuhulgas, et kostja töötaja saatis 16.10.2014 hagejale e-kirja, milles märkis, et alusveoki remont ei ole remonditöökodade hinnangul majanduslikult põhjendatud, millest johtuvalt tuleb alusveok hinnata hävinuks, 12.09.2014 saatis kostja töötaja hagejale e-kirja, milles märkis, et probleemiks on samaväärse pruugitud alusvankri leidmine, mis vastaks ADR nõuetele, 05.11.2014 saadetud e-kirjas märgiti, et 31.07.2014 liiklusõnnetuses kahjustada saanud veoki Mercedes-Benz Atego alusvanker ja pealisehitis on vaadeldavad kahe erineva asjana, kusjuures alusvanker tuleb lugeda LKindlS § 34 lg 1 mõttes hävinuks. Kostja edastas hagejale oma 14.10.2014 e-kirjaga (I kd lk 87-89, II kd lk 54-56) XxxxAS hinnapakkumise uue alusvankri kohta. Seega on tõendatud ka hageja väide, et ta oli 2014.a oktoobris olukorras, kus ta pidi kostja poolt avaldatud info pinnalt kiiresti otsustama, kuidas tagada oma ettevõtte toimimiseks vajalik ohutu lõhkeaine maanteetranspordi võimekus ning oli sunnitud 20.10.2014 (I kd lk 126) uue alusvankri tellima.
4. XxxxAS-i hinnapakkumisega (I kd lk 40-41) on tõendatud, et hageja sai alusvankri remontimise võimalusest teada 03.03.2015, kui XxxxAS esitas vastava hinnapakkumise. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja ei esitanud hagejale enne kui hagejal oli uus alusvanker XxxxAS-ilt tellitud, 10.10.2014 antud asjatundja arvamust (I kd lk 82-83), mis viitas võimalusele, et järelturult võib leida sobivaid alusvankreid hinnaga 42 000 eurot kuni 58 740 eurot ning XxxxAS 04.09.2014 pakkumist, millest nähtuvalt oli alusvankri remont võimalik. Seega jättis kostja hagejale avaldamata ning kindlustushüvitise määramisel arvesse võtmata asjas tähtsust omava info nii kasutatud alusvankri soetamise kui ka remontimise võimalikkuse kohta ning lähtus ebaõigest eeldusest, et alusvanker iseseisva asjana on hävinenud. Kostja on viivitanud kindlustushüvitise väljamaksmisega mitu kuud, kuna õnnetus toimus 31.07.2014 ja kindlustushüvitis maksti välja 05.11.
6. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja on rikkunud

§ 489

lg 1 sätestatud kindlustusandja kohustust teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus ning käitunud

§ 1045

lg 1 p 7 järgi õigusvastaselt.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene 8 varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. 22. Kohus on seisukohal, et kui kostja oleks täitnud

§ 489

lg 1 sätestatud kohustuse ning välja selgitanud hagejale tekkinud hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, ei oleks hageja pidanud tegema kulutusi uue alusvankri hinnaga 58 356 euro ostmiseks ja veoki liiklusõnnetuse eelsesse seisu viimiseks kulutama kokku 80 979 eurot. Seega esineb põhjuslik seos kostja poolse rikkumise ning hagejale kahju tekkimise vahel. Järelikult on kostja tekitanud oma tegevusega hagejale otsese varalise kahju 17 486 euro suuruses summas. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et kostja on hüvitisest maha arvestanud kahjustatud alusvankri maksumuse, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 17 486 eurot. 23.

§ 101

lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.

§ 113

lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

§ 101

lg 1 p 6 ning 113 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis protsendina põhinõudest 17 486 eurot alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Hageja esitas kostja vastu algselt hagi ka kostja poolt välja maksmata kindlustushüvitise 240,30 euro väljamaksmiseks koos viivistega alates hagi esitamisest, kuna nimetatud kulu tekkis hagejal 31.07.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel avariilise veoki Mercedes-Benz Atego teelt ära vedamisega liiklusõnnetuse toimumiskohalt XxxxAS-i teenindusse, et oleks võimalik selle veoki ülevaatamine ja kahjustuste tuvastamine ning hindamine. Kostja on menetluse kestel - 21.09.2015, hagejale hüvitanud 240,30 eurot. Kostja ei ole hagejale hüvitanud nimetatud summalt arvestatud viiviseid põhjusel, et hageja ei olnud nimetatud nõuet varem esitanud.
2. 30.09.2014 kehtinud LKindlS § 35 lg 1 ja

§ 491

lg 1 alusel lasub kostjal kohustus maksta hagejale välja kindlustushüvitis avariilise veoki Mercedes-Benz Atego liiklusõnnetuse kohalt äraviimise ning Xxxx AS-i toimetamise kulud.

§ 489

lg 1 on sätestatud kindlustusandja mitte kannatanu kohustus teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Seetõttu ei lasunud hagejal kohustust hakata kostjat kui kindlustusandjat eraldi teavitama sellest, et hagejal on tekkinud rahalised väljaminekud seonduvalt avariilise sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äraviimisega ja toimetamisega Xxxx AS9 i. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et avariiline veok toimetati AS-i Xxxx kostja suuniste kohaselt, siis teadis kostja veoki transpordist ning pidi kindlaks tegema ka selle kulu suuruse. Kostja oleks pidanud 240,30 euro suuruse kindlustushüvitise hagejale välja maksma samaaegselt 63 493 euro suuruse kindlustushüvitise välja maksmisega. Kuna ta seda kohustust rikkus, siis on hagejal õigus nõuda

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel viivist.

Perioodi 26.06.-21.09.2015 eest on hageja arvutanud 240,30 euro suuruse rahasumma tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist 4,57 eurot. Tuginedes

§ 88

lg 8 regulatsioonile on hageja põhjendatult lugenud kostja tasutud summast esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivisintressi ning seejärel põhikohustuse, mistõttu tuleb võlgneb kostja talle jätkuvalt välja maksmata kindlustushüvitisena 4,57 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 26. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis protsendina põhinõudest 4,57 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 27. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on rikkunud

§ 489

lg 1 sätestatud kindlustusandja kohustust teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus, siis oli hageja sunnitud kasutama oma õiguste kaitseks professionaalset õigusabi. Advokaadibüroo VARUL AS-i poolt hagejale esitatud arvetega nr 150565 ja 151100 (I kd lk 64-67), on tõendatud, et advokaadibüroo on osutanud hagejale kohtueelset õigusnõustamist ning hageja esitatud maksekorraldustega 15.04.2015 nr 61701 ja 29.06.2015 nr 62186 (I kd lk 124, 125) on tõendatud, et arved tasutud. Advokaadibüroo kulude aruandest nähtuvalt seondub hagejale antud õigusabi käesoleva vaidlusega ja seda on osutatud kohtueelsel perioodil. Seega on tõendatud, et kostja õigusvastase käitumise tulemusena on tekkinud hagejale

§ 128lg 3 sätestatud otsene varaline kahju õigusabikulude näol 768 eurot.

Hagejale tekkinud kahju ja kostjapoolse kohustuste rikkumise vahel esineb

§ 127lg 4 järgne põhjuslik seos.

Osutatud teenuse maht 6,4 töötundi ja selle eest nõutav tasu on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud, mistõttu tuleb see kostjalt

§ 115lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.

28. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 teise lause ja lg 2 alusel viivis protsendina põhinõudest 768 eurot alates hagi esitamisest 26.06.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui 10 maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 11