← Eesti

2-17-7983/7

Obsah (9)§ 142§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 20.oktoober 2017. a Põlva Võru tn 12 teatavaks-tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

) § 416 lg 2). 2

(6)Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407lõigete 1-3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja 3

(6)asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 10.08.2017 (tl 21). Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on esitatud kostja vastu liikluskindlustuse seadusest tuleneva kindlustusandja tagasinõude liiklusõnnetuse põhjustanud kindlustusvõtja vastu. Hagejal tekkis tagasinõue kostja vastu, kuna ta hüvitas kannatanutele kahju, mis tekkis 29.05.

  1. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  2. kilomeetril toimunud liiklusõnnetuse tõttu, mille põhjustas kostja, kes juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Hageja nõude rahuldamise õiguslikud alused on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p
  3. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. 4

(6)LKindlS § 53 lg 1 p 4 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

§ 173

lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna rahuldab hagi, tuleb hageja menetluskulud jätta

§ 162

lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt riigilõivu 1000 euro väljamõistmist.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot, mida kinnitab ka hagiavaldusele lisatud maksekorraldus (tl 10). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 5

(6)Kuna hageja lepinguline esindaja on hageja töötaja, pole hagejal tekkinud õigusabikulusid, mida saaks kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1000 eurot. Kohtuotsuse tunnistamine teatavakstegemine ja täidetavaks

§ 455

lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.