KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. oktoober 2017. a Tsiviilasja num

) § 187 ja § 188 kohaldamisel asjaolu, et vaidlustatava tehinguga kostjad I ja II kustutasid oma rahalised kohustused panga ees. Maakohus omistas õigustamatult suurt tähtsust Maa-ameti tõendile 2011. aastal Sillamäe linnas müüdud korterite keskmiste maksumuste kohta. Kostjad I ja II hindasid oma korteri väärtuseks 35 000 kuni 38 000 eurot ja korteri müügil enampakkumisel kohtutäituri poolt näiteks hinnaga 27 000 kuni 28 000 eurot, saanuks hageja oma nõuded suuremas osas rahuldada. Maakohtu viited

§ 105-108 sätetele on asjakohatud.

Hageja esitas

1. märtsil 2011 koos hagiga (tsiviilasjas nr 2-11-8326) taotluse hagi tagamise korras keelumärke seadmiseks kostjate I ja II korteriomandile Maakohus ei vaadanud kohe taotlust läbi ja
2. märtsil 2011 müüsid kostjad I ja II korteriomandi kostjale III. Kostja III arutlused, et ta kunagi tulevikus loodab Sillamäe korterite turuhindade tõusule, on paljasõnalised ja vasturääkivad. Viimasel kohtuistungil avaldas kostja III, et talle kuulub Sillamäel veel üks korter, mida kasutatakse kostjate I ja II korteriga sarnastel tingimustel. KÜ XXX
3. aprilli 2017 vastuse kohaselt endised omanikud selles korteris ei ela, kostja III üürib korterit välja ja makseteatised kirjutatakse kostja III nimele.

§ 188

lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne. Nii seaduse kui Riigikohtu selgituse kohaselt ei tule kahju olemasolu või selle puudumist tõendada. Vastavalt TsMS §-le 125 määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Käesoleva hagi rahuldamisel ei saa hageja ei korteriomandit ega selle väärtust, vaid saab üksnes õiguse realiseerida see vara vana võla kättesaamiseks ligikaudu 11 200 euro ulatuses. Järelikult võrdub tema hüve väärtus selle summaga, aga mitte 22 200 euroga, nagu ekslikult määras maakohus.

1. Kostja I apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei ole püüdnud hagejat võlausaldajana kahjustada ning alates kompromissi sõlmimisest on püüdnud võlga kustutada. Võlgade kustutamiseks pidi kostja müüma oma vara ja võtma uusi laene. Perioodil jaanuar kuni aprill 2010 muutusid sissenõutavaks AS SEB Pank nõuded. Nõuded olid tagatud korteriomandile seatud hüpoteekidega. Mais 2010 jõuti pangaga kokkuleppele, et pank ei asu koheselt algatama täitemenetlust (st tekivad veel lisakulud) ning kostja I püüab saavutada korterimüügist parima tulemuse ja otsib ostja täitemenetluse väliselt. Kostja I jõudis kokkuleppele kostjaga III müügihinnas 22 200 eurot. Pank andis tehingule heakskiidu ning nõustus, et suuremat tulemit ei ole võimalik müügist saada. Hageja kui võlausaldaja huve ei olnud vaidlustatud tehinguga võimalik kahjustada. Tehingu ajal käimasolevaid täitemenetlusi kostja I suhtes ei olnud. Kostja II lahkus Eesti Vabariigist ning abielu on lahutatud. Hageja arvamus, et tehing oli tehtud mingil muul eesmärgil, jääb arusaamatuks. Kostja I on teadlik, et kostja III poolt etteteatamisel ta peab korteri vabastama 5 ja üürima teise korteri. Panga nõue seisnes olulisemas osas käendaja vastu esitatud nõudest. Väide, et tehingu eesmärgiks oli jääda kasutama korterit või tegemist oli varjatult ühisvara jagamisega, on eksitav.
2. Kostja III on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Puudub vaidlus, et kostja III tuluks on korteriomandi parendamine ning kõigi majandamiskulude tasumine üürniku poolt. Kostja III omandas korteriomandi hüpoteegipidaja nõusolekul, tasudes müügihinna hüpoteegipidajale kostjate I ja II nõuete osa katteks. Kõik omanikusuhted on nähtavad kinnistusraamatus. Hageja arutlused, et korteriomandi müügil täitemenetluse raames näiteks 5 000 eurot kallimalt (ca 28 000 eurot) oleks hageja võlgnevus osaliselt tasutud, on ainetud. Asja hind vastas võimalikule turuväärtusele. Kui hageja asub seisukohale, et koormatud kinnisasja müük oli võimalik ja sellel oli turuväärtus ka koos hüpoteegiga, pidi hageja oma seisukohta tõendama. Kostja III on seisukohal, et maakohtu järeldus, et kostjad on lähikondsed on ekslik. Kostjal III puudus kostjatega I ja II ühine eesmärk. Kostjal III ei ole võimalik korteriomandit võõrandada, sest hagi tagamisena on seatud kohtu poolt keeld. Tehingu ära jäämisel oleks ainetu eeldada, et pank ei oleks algatanud täitemenetlust. Kuidas oleks täitemenetluse nr 066/2012/3371 raames pank saanud oma hüpoteegiga tagatud rahasumma ja hageja suutnuks kostjatelt sisse nõuda oma rahaliste nõuete kogusumma või suurema osa sellest, jääb arusaamatuks. Hageja huvi kahjustamine vaidlusaluse tehinguga ei olnud võimalik, sest selle vara arvel puudus hagejal reaalne võimalus saada osa müügitulemist. Hageja poolt esitatud uus tõend tuleb jätta tähelepanuta ja tagastada. Tõend ei ole asjasse puutuv ning käesolevas menetlusstaadiumis lubamatu.
3. Kostja II apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on asja menetlemisel oluliselt rikkunud TsMS § 392 tulenevaid eelmenetluse ülesandeid. Maakohus ei ole hagejale selgitanud, et hagejal tuleb tõendada tema huvide kahjustamist, mistõttu võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p-i 2 alusel asja juurde hageja poolt esitatud XXX Korteriühistu
5. aprilli 2017 tõendi kostjale III kuuluva korteriomandi kasutamise kohta (IV kd, tl 94). Samas märgib ringkonnakohus, et antud tõend ei tõenda hageja huvide kahjustamist kostjate poolt. Ringkonnakohus ei rahulda hageja taotlust Pihkvas elava tunnistaja N.K. ärakuulamiseks. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu tuvastatut, et kostja III oli kostjate I ja II lähikondlane, mistõttu puudub vajadus tunnistaja ärakuulamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetledes põhjendamatult venitanud rohkem kui aasta hagi menetlusse võtmisega. Kohtu tegevuse suhtes on kostjad ka mitmel korral tähelepanu juhtinud (I kd tl 184; II kd tl 9). Hagiavaldus on esitatud
6. jaanuaril 2013, maakohus on jätnud hagi korduvalt käiguta, kuid võtnud seejärel
7. märtsil 2014 hagi menetlusse
8. augustil 2013 esitatud kujul.
9. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et hageja avalduse alusel on
10. oktoobril 2012 algatatud täitemenetlus nr 066/2012/3371, milles on 6 sissenõudjaks hageja ja võlgnikeks kostjad I ja II. Kostjad I ja II müüsid
11. märtsil 2011 neile kuulunud korteriomandi asukohaga YYY Sillamäe kostjale III. Apellatsioonkaebuse kohaselt on korteriomandi müügilepingul kostjale III „pettuslik iseloom“. Samas viitab hageja apellatsioonkaebuses ka sellele, et

§ 188alusel on kahjustatud hageja huve.

Seega on hageja soovinud eelduslikult tugineda oma nõude esitamisel

§-le 188, mille esimese lõike järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja III oli kostjate I ja II tuttav (vastused apellatsioonkaebusele, IV kd, tl 105 jj ja 110 jj). Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja III „Kostja-II mehe vennanaise J.T. mees“. Tegemist on määratlusega, mis ei ole küll eluliselt usutav ega võimalik, kuid pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu poolt tuvastatu üle, et kostja III oli PankrS § 117 lg 3 kohaselt kostja I ja II lähikondlane.

§ 188

lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. 10.

§ 188

lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (

§ 187lg 1, vt Riigikohtu 18.

novembri

1. a ostus tsiviilasjas 3-2-1-113-09 p 9). Võlausaldajate huve kahjustavaks lugemiseks on oluline, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses (Riigikohtu
2. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-111-16, p 20). Korter müüdi ligikaudu aasta enne hageja poolt täitemenetluse algatamist. AS SEB Panga tõendi (III kd, tl 146) kohaselt oli vaidlusalusele korteriomandile seatud hüpoteek AS SEB Panga kasuks.
3. aprillil 2010 oli laenuleping, mille täitmist hüpoteek tagas, üles öeldud. Kostjad I ja II said pangalt võimaluse leida korterile iseseisvalt ostja. Leping öeldi panga poolt üles kaks aastat enne hageja poolt algatatud täitemenetlust. Kostjate I ja II vastu olid AS SEB Pangal pandiga tagatud nõuded, mis oleks juhul, kui need oleksid esitatud hageja algatatud täitemenetluses või pankrotimenetluses tulnud rahuldamisele enne hageja nõuet. Seega ei kahjustanud müügitehingu sõlmimine iseenesest hageja huve. Asjaolu, et AS SEB Pank ei olnud enne müügilepingu sõlmimist täitemenetlust alustanud, ei muuda panga õigust sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Hageja huvide kahjustamisega võib olla aga tegemist siis, kui kinnisasi müüdi kostjale III alla turuhinna. Hageja ei ole nimetatut menetluses tõendanud. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostjad I ja II hindasid ise oma korteri väärtuseks 35 000 kuni 38 000 eurot, on paljasõnaline. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et täitemenetluse nr 066/2012/3371 käigus oleks korter müüdud kõrgema hinnaga. Pigem võib kujuneda hind täitemenetluses madalamana. Hageja on apllatsioonkaebuses ekslikult leidnud, et tal ei tule menetluses tõendada enda huvide kahjustamist. Hageja viidatud sätted seonduvad tõendamiskoormise ümberpöördumisega juhtudel, kui tegemist on võlgniku lähikondsega. Siis ei pea võlausaldaja juhul, kui ta tõendanud oma huvide kahjustamist, tõendama võlgniku lähikondse teadmist võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hageja ei ole tõendanud võlausaldaja huvide kahjustamist kostjate poolt. Asjaolu, et kostjad I ja II kasutavad korterit edasi, ei muuda korteri võõrandamist hageja huve kahjustavaks, samuti ka see, millistel tingimustel kostjad korterit kasutavad. Kui kostjatel on vara, siis saab selles osas pöörata hageja nõue täitmisele täitemenetluses. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud seda, et poole aasta jooksul
4. juunist 2010 kuni
5. detsembrini 2010 tegeles korteri müügiga maakler, kes soovitud tulemust ei saavutanud (III kd, tl 146). 7 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt müüdi korter „täitemenetluse alt välja viimise eesmärgil“ sugulasele ning kostjate I ja II korteriomand on „ümber vormistatud teisele isikule“, ei ole põhjendatud. Hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei oma tehingu näilisuse hindamise juures tähtsust sõlmitava tehingu eesmärk, ei ole õiguslikult põhjendatud. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (TsÜS § 89 lg 1). Näiliku tehinguga on seega tegemist juhul, kui pooled tegelikult üldse oma tehingule mingeid õiguslikke tagajärgi ei soovinud, vaid poolte tahe on suunatud õigusnäivuse tekitamisele (Riigikohtu
6. september
7. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-80-05, p 22). Praegusel juhul on kostjad I, II ja III sõlminud notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu vaidlusaluse korteriomandi omandi ülemineku suhtes. Kinnisasja üleandmise abstraktne ja neutraalne asjaõigusleping ei saagi olla reeglina näilik, küll saab kõne alla tulla kohustuslepingu näilikkus (vt ka Riigikohtu
8. septembri
9. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p-d 22, 25, 27). Hageja ei ole tõendanud, et
10. märtsi
11. a müügilepingu, mille sõlmimisel osales ka AS SEB Pank, eesmärgiks ei olnud korteriomandi müük. Müügihind on tasutud AS-le SEB Pank.
12. Hagihinna suhtes märgib ringkonnakohus, et maakohus on hagi hinna 22 200 eurot määranud õigesti. Põhjendatud ei ole hageja väide, et hagi hinnaks peab olema kostjate võlgnevus hagejale summas 11 200 eurot. TsMS § 125 kohaselt on hagi hinnaks hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja taotleb kostjate vahel sõlmitud korteri ostu-müügi tehingu kehtetuks tunnistamist. Tehingu väärtuseks on asja materjalide kohaselt 22 200 eurot (kd I, tl 90). Hageja ei ole esitanud kostjate vastu võlgnevusest tulenevat nõuet vaid taotleb korteri ostu-müügi tehingu kehtetuks tunnistamist, seega tuleb hagi hinna määramisel lähtuda tehingu väärtusest, s.o 22 200 eurost.
13. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus. Maakohtu otsuse kohaselt lahendab maakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale otsuse jõustumist eraldi määrusega. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
14. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumisest. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8