KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,
- detsember
- a. Tsiviilasja number 2-13-6099 Tsiviilasi BestCredit OÜ hagi Kusti Kookmaa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 411 eurot 52 senti Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus BestCredit OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja): BestCredit OÜ (registrikood: 12213861), esindaja Olesja Polehhina Vastustaja (kostja): Kusti Kookmaa (isikukood: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda BestCredit OÜ apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-6099 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus BestCredit OÜ-le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
- BestCredit OÜ (hageja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
- oktoobri 2017 otsuse peale, millega maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ja mõistis Kusti 1 Kookmaalt (kostja) hageja kasuks välja viivise summas 63 eurot 84 senti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
- oktoobri 2017 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas on hagiavalduse hind 475 eurot 36 senti ja apellatsioonkaebuse hind on 411 eurot 52 senti. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 436 lg 1 kohaselt rahuldab kohus nõude õiguslikult põhjendatud ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on
- juulil 2017 täitemenetluse raames tasunud hagejale võlgnevuse katteks 389 eurot 22 senti, s.o põhivõla 290 eurot, intressi 58 eurot ja osalise viivise 41 eurot 22 senti (tl 116, 131). Kostja on tasunud võlgnevuse vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Seda ei muuda ka asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas
- juuni 2017 määrusega Pärnu Maakohtu
- juuni 2013 maksekäsu määruse, mille alusel viidi läbi täitemenetlust. Hageja ei muutnud kostja vastu esitatud nõuet (tl 144) ja ei ole esitanud kohtule tuvastusnõuet võlakohustuse suhtes. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja poolt tasutud võlgnevuse osas on võlasuhe lõppenud (tl 151, p 11). Maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude osaliselt, s.o kohtulahendi tegemise ajal reaalselt olemasoleva võlgnevuse osas summas 63 eurot 84 senti.
- Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 2 Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 100 (ükssada) euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3