Obsah (4)
§ 24§ 21§ 20§ 241KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-
) sätteid. Korteriomandiseadus (KOS) korteriühistu üldkoosolekut puudutavates küsimustes kohaldamisele ei kuulu. Pooled ei vaidle selle üle, et 4. augusti 2016 üldkoosolekul osales või oli esindatud vähem kui pool korteriühistu liikmetest. Vaidlus on selles, kas tegemist oli korduva koosolekuga ning, kas üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Maakohus leidis, et hageja nõue on kvalifitseeritav üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudena
§ 24
lg 1 alusel, kuna hageja ei tuginenud asjaoludele, mis saaksid seaduse järgi olla üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Isegi juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise teates sõna „korduv“ ei kasutatud, pole see asjaolu aluseks korduvkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks, sest täidetud on seadusest tulenevad üldnõuded teates sisalduvate andmete kohta. Kostja põhikirjas täpsustused puuduvad. Maakohus viitas
§ 21
lg 1 teisele lausele, mille kohaselt korteriühistu üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud põhikirjas. Korteriühistu põhikirja p 44 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmete üldarvust. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Maakohus leidis, et seadusest ei tulene, et korduvkoosoleku otsustusvõimelisus on sõltumatu osalejate arvust. Seega on korteriühistu põhikirja p 44 selles osas tühine ja kvooruminõude rikkumise tõttu on kehtetud
- augusti 2016 üldkoosoleku otsused. Maakohus jättis Sergei Pyattoevi nõude rahuldamata põhjusel, et hagi pole esitatud tema seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Sergei Pyattoev osales
- augusti 2016 üldkoosoleku otsuse tegemisel, mistõttu võib ta otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (
§ 24lg 3).
Kohus ei tuvastanud Sergei Pyattoevi vastuväidet üldkoosoleku protokollis. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Sergei Pyattoev palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tema hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja II jätta kostja kanda. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti ja arusaamatult teinud erinevad otsustused hagejate ühesuguste nõuete kohta. Hagejad esitasid ühise hagi samadel asjaoludel ja samas nõudes. Hageja II viitab
§ 24
lg-le 5, mille kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu liikmete suhtes.
- Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja II kanda.
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada hagi rahuldamise osas ja uue otsusega jätta Nina Leontieva hagi rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja I kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, rahuldades Nina Leontieva hagi.
- augustil 2016 toimunud üldkoosolekut saab lugeda korduvaks, kuna
- juuli 2016 üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv korteriühistu liikmeid. Korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud
§-s 20 ette nähtud korda ning üldkoosolek viidi läbi kooskõlas põhikirja p-ga 44, mistõttu koosolek oli otsustusvõimeline.
- Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu Tallinna mnt 42 apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja hageja II apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Viru Maakohtu
- aprilli 2017 otsuse hageja I hagi rahuldamise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja I hagi rahuldamata. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2017 otsus muutmata.
- Hageja I ja hageja II esitasid hagi kostja vastu
- augusti 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Nõude aluseks oli asjaolu, et väidetavalt osales
- augusti 2016 üldkoosolekul otsuste tegemisel vähem kui pool kõigist korteriühistu liikmetest, mistõttu rikuti korteriühistu põhikirja p-st 44 tulenevat üldkoosoleku kvooruminõuet. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejate väitele, et
- augusti 2016 üldkoosolekust võttis osa vähem kui poolt korteriühistu liikmetest, kuid kostja selgituse kohaselt oli tegemist korduva üldkoosolekuga ning korteriühistu põhikirja p 44 kohaselt on teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
- KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus pöörduda kohtu poole korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- märtsi 2013 otsuses nr 3-2-1-16-13 on asutud seisukohale, et KÜS § 13 lg-t 3 tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Ringkonnakohus märgib, et lähtudes Riigikohtu eeltoodud seisukohast on maakohus vaidlustatud otsuse resolutsioonis alusetult tunnistanud üldkoosoleku vaidlusalused otsused nii kehtetuks kui ka veel tühistanud. KÜS-s ei ole täpsemalt reguleeritud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. Kuna KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid, siis tuleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldada
§ 24
. 4
§ 24
lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse tegemist.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alusetult rahuldanud hageja I hagi ja tunnistanud kõik korteriühistu
- augusti 2016 üldkoosoleku otsused kehtetuks.
§ 21
lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistuseaduses ei ole sätestatud üldkoosoleku kvooruminõude jaoks erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu üldkoosoleku kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduses sätestatut. Eeltoodust tuleneb, et kostja võis üldkoosoleku kvooruminõude kehtestada oma põhikirjas. Korteriühistu põhikirja (I kd tl 6-11) p-i 44 kolmanda lause kohaselt teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Korteriühistu põhikirja p 44 tervikuna on kooskõlas seadusega (
§ 21
lg 1) ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et põhikirja p 44 teine lause on tühine. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohtu poolt viidatud põhikirja punkti teine lause on järgmises sõnastuses „Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul“. Isegi kui viidatud lause oleks tühine, ei saaks see mingil juhul kaasa tuua korteriühistu
- augusti 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetust.
- Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asjas esitatud tõendite põhjal saab
- augustil 2016 toimunud korteriühistu üldkoosolekut pidada korduvaks üldkoosolekuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne
- augusti 2016 üldkoosolekut toimus
- juulil 2016 sama päevakorraga üldkoosolek, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma. Korteriühistu põhikirja p 44 teine lause näeb ette, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul.
§ 20
lg-s 5 sätestatud etteteatamise tähtaeg kehtib ka sel juhul, kui esimene üldkoosolek ei ole kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline ja kutsutakse kokku teistkordne (korduv) koosolek. Korduvast üldkoosolekust saab liikmeid teavitada alles pärast üldkoosoleku toimumist, kui selgub, et puudub nõutud kvoorum. Hageja I ei eita, et ta sai kätte
- juuli 2016 üldkoosoleku kutse, seega olid ta teadlik üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast ning pidi aru saama, et
- augustil 2016 oli tegemist teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolekuga. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui üldkoosoleku kokkukutsumise teates sõna „korduv“ ei kasutatud, pole see asjaolu aluseks lugeda koosolekut esmakordseks. Kuna korteriühistu
- augusti 2016 üldkoosolek oli korduv üldkoosolek, siis üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga hageja I poolt hagiavalduses märgitud põhjusel, sest oli olemas vajalik kvoorum otsuste vastuvõtmiseks (
§ 21lg 1, põhikirja p 44 kolmas lause).
- Hageja I ja hageja II on alternatiivselt asunud seisukohale, et korteriühistu
- augusti 2016 üldkoosoleku otsused on tühised.
§ 241
lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 5 Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hagejal II on õigus tugineda
§ 241
lg 1 alusel üldkoosoleku otsuste tühisusele olenemata sellest, et ta oli koosolekul kohal ja ei esitanud koosoleku toimumisele vastuväidet. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejad seisukohal, et korteriühistu
- augusti 2016 üldkoosoleku otsused on tühised seetõttu, et otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu
- augusti 2016 üldkoosoleku otsused ei ole
§ 241lg-s 1 sätestatud eelduste puudumise tõttu tühised.
Ringkonnakohus leidis käeoleva otsuse p-s 12, et korteriühistu
- augusti 2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid, ning ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
- Vastuseks hageja II apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja II ei saa nõuda vaidlusaluse üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsustele. Selline seisukoht on kooskõlas
§ 24
lg-ga 3, mille teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Selliselt on viidatud sätet korteriühistu liikme vastuväite osas kohaldanud ka Riigikohus oma praktikas (vt Riigikohtu
- septembri 2015 otsus nr 3-2-1-75-15, p 14).
- Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud otsusega üldsõnaliselt tunnistanud kehtetuks kõik korteriühistu
- augusti 2016 otsused, täpsustamata, millised konkreetsed otsused on maakohtu arvates kehtetud. Kehtetud saavad olla siiski ainult sellised üldkoosoleku ebaseaduslikud otsused, mis toovad kaasa korteriühistu liikmete jaoks õiguslikke tagajärgi, mitte aga üldkoosoleku korraldava iseloomuga otsused. Näiteks on üldkoosolek
- augustil 2016 otsustanud esitada päringu arhitektuuriosakonda, kas on seadusevastane antennide ja konditsioneeride paigaldus hoone fassaadil ning selline üldkoosoleku otsus ei saaks olla ebaseaduslik (tegemist on korraldusliku otsusega). Sellega on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 5), kuid hagi täielikult rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohus ei kõrvalda maakohtu minetusi.
- Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolset menetluskulude jaotust ja seoses sellega määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg- 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson