2-16-111898/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-111898 Tsiviilasi PlusPlus Baltic OÜ hagi Leanika Lätte vastu põhivõla 375 euro 67 sendi ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 805 eurot 36 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Baltic OÜ; registrikood 12273105; asukoht Jõe 3, Tallinn, 10151, Harjumaa. Hageja esindaja: Tarvo Ilves; e-post menetlus@plusplus.ee Kostja: Leanika Lätte; isikukood XXX; elukoht XXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta PlusPlus Baltic OÜ hagi Leanika Lätte vastu põhivõla 375 euro 67 sendi ja viivise saamiseks rahuldamata
4. Jätta menetluskulud PlusPlus Baltic OÜ kanda. Määrata Leanika Lätte menetluskulude suuruseks 0 eurot.
5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
6. PlusPlus Baltic OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Leanika Lätte (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.
7. Kuna kostja esitas vastuväite, andis Pärnu Maakohus asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1
8. Hageja esitas
9. septembril 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 375,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 399,52 eurot ning tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause kohaselt tasumata põhisumma jäägilt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast.
10. oktoobri
11. a menetlusdokumendis märkis hageja, et soovib
12. oktoobri 2017 seisuga viivise väljamõistmist summas 72,98 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
13. mail
14. a võla tasumise kokkulepe ja vahekohtu kokkulepe, mis oma olemuselt on konstitutiivne võlatunnistus. Kokkulepe p 1.1 järgi tunnistas kostja hageja ees võlga 734,20 eurot. Kokkulepe kohaselt tuli võlgnevus tasuda võrdsetes osades ja kuumaksega 30 eurot kuus. Kokkuleppe p 3.1 nägi ette, et kui võlgnik ei täida maksegraafikut, kaotab kompromissisumma kehtivuse ja hagejal tekkib õigus sisse nõuda kokkulepe punktis 1.1 nimetatud summa tasumata osa koheselt. Kuna kostja pika perioodi jooksul võlgnevust ei tasunud luges hageja nõude sissenõutavaks muutunuks alates
15. maist
16. Kokkuleppe summa 734,20 eurot koosneb põhisummast 375,67 ning viivisest 358,53 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostja esialgse kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kokkuleppe sõlmimiseni ning hagiavalduses arvestuslikult alates kokkulepe rikkumisest kuni hagi esitamiseni.
17. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Kostja leiab, et nõue ei ole selge. Hagiavalduses ei ole nõude aluseks enam kohtueelses menetluses kostja vastu esitatud nõue (Tele2 Eesti AS-lt saadud nõudeõigus), vaid hoopis vahekohtu kokkuleppest tulenev nõue. Kostja leiab, et hagi aluseks saab olla üksnes Tele2 Eesti AS nõudeõigusel põhinev algne nõue, mitte vahekohtu kokkulepe. Kostja allkirjastas vahekohtu kokkuleppe teadmatusest, ilmselt eksimuses olles, kuna hageja surve kokkuleppele allkirja saamiseks oli tugev. Hageja selgitused kokkuleppe olemuse kohta olid kostja (kui tarbija) jaoks ilmselgelt puudulikud. Tele2 Eesti AS nõudeõigusel põhinev nõue võib olla aegunud. Võimalikku aegumist on kostja arvates võimalik kindlaks teha (tõendada) ainult Tele2 Eesti AS nõudeõiguse aluseks olevate, väidetavalt tasumata, arvete alusel. Hageja ei ole nimetatud arveid, vaatamata kostja nõudmisele, kostjale esitanud ega lisanud ka hagiavaldusele. Võlatunnistus on tühine tarbijakrediidileping. KOHTU SEISUKOHT
18. Hageja nõuab kostjalt konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt luuakse konstitutiivse võlatunnistuse andmisega iseseisev kohustus. Esitatud võlatunnistuse lisa 1 ja p 2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma võla igakuiste 30 euro suuruste osamaksetena ning võlale lisandus intress 20% aastas. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on võlatunnistus praeguses asjas VÕS § 401 lg 2 ja 402 lg 1 mõttes käsitatav ka tarbijakrediidilepinguna. Nimelt võib VÕS § 401 lg 2 mõttes krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine. Praeguses asjas nähtub võlatunnistusest, et selles on kokku lepitud, et võlg tuleb maksta osamaksetena, st maksetähtpäev on edasi lükatud, ja tasuna on kokku lepitud intress ning võlatunnistuse p-s 2.3 nimetatud tasud. Hageja äriühinguna sõlmis võlatunnistuse oma majandustegevuses ning kostja sõlmis selle tarbijana. Kohus märgib, et asjaolu, et hageja ei ole esitanud hagis nõuet võlatunnistuses kokkulepitud tasu saamiseks, ei muuda lepingu sisu ja selle õiguslikku olemust.
19. Eeltoodust tulenevalt peab võlatunnistus selleks, et olla kehtiv vastama seaduses sätestatud tarbijakrediidilepingule kohustuslikele nõuetele. Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Võlatunnistusest ega muudest asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et võlatunnistuses oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole märgitud selles krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 9). Seega on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine. Kohtu hinnangul ei muuda võlatunnistust kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole konstitutiivse võlatunnistuse alusel hagejalt tegelikult raha saanud. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kostjal tekkinud 2 kohustust tasuda võlatunnistuse alusel võlatunnistusel nimetatud summa ja hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist.
20. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse hageja nõue rahuldada muul õiguslikul alusel kui võlatunnistuse täitmise nõue. Kuigi pooled on välja toonud, et Tele2 Eesti AS on hagejale loovutanud oma nõude kostja vastu, ei ole hageja nimetatud asjaolule hagi alusena tuginenud, vaid on selgelt märkinud, et nõuab konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist. Samuti ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, mille alusel Tele2 Eesti AS-l kostja vastu nõue tekkis. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi muutmise vajadust (vt Riigikohtu
21. mai
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11).
23. Kuna kohus leidis, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole hagejal õigust nõuda ka kostjalt viivist. Seega tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
24. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, mistõttu on kostja menetluskulude suurus 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3