Obsah (7)

§ 402§ 404§ 4031§ 408§ 416§ 82§ 415

Tsiviilasi nr 2-17-101047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Bondora Servicer OÜ hagi V

) § 402 tähenduses (lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seega ei kuulu kohaldamisele tarbijakrediidi sätted, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus on andnud hagejale võimaluse (12.06.2017 toimunud kohtuistungil) esitada kohtule laenulepingud ning isikute andmed, kelle vahel konkreetselt laenulepingud sõlmitud on, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga.
2. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul

§-d 404, 406, 408). 3 Tsiviilasi nr 2-17-101047 19. Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (

§ 404

lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses

§ 404

lg 2 p 2 kohaselt kõiki

§ 4031

lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks isePankur AS kasutaja, kes on oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta. 20.

§-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (

§ 408lg 2).

Samas tuleb

§ 408

lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär. 21. Lisaks sätestavad erinevate laenulepingute (tlk 23-35) p 10.5 ja (tlk 37-61) p 14.5, et krediidisaaja makseviivituse korral muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja tuleb tagastada, sisuliselt lepingu ülesütlemise krediidisaaja makseviivituse tõttu. Tähtis ei ole siinjuures asjaolu, et lepingus ei nimetata seda ülesütlemiseks, kuivõrd oluline on lepingutingimuse sisu, mis vastab lepingu ülesütlemisele. Kuivõrd laenulepingute punktid 14.5 ja p 10.5) võimaldab laenulepingu üles öelda juba pärast kahe tagasimakse suuruse summaga viivitusse jäämist ning ilma võla tasumiseks täiendava tähtaja andmiseta ja ülesütlemise avalduse esitamiseta, on tegemist kokkuleppega, mis on vastuolus võlaõigusseaduse (

) § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangutega. Laenulepingute punktid 14.5 ja p.10.5 on seega

§ 416lg 1 ja § 421 alusel tühised.

1. Kuna laenulepingu punkt 14.5 (10.5) on tühine ei saa selle alusel tekkida nõudeid, mis oleks laenulepingu p 14.6 (10.6) alusel automaatselt üle läinud laenuvahendajale, so Bondora AS-le.
2. Hageja on esitanud kohtule küll dokumendi nõude loovutamise kohta (tlk 65), kuid ei ole esitanud korrektset avaldust lepingu ülesütlemise kohta. Seega on kohtu hinnangul tegemist küll õige hagejaga, kuid laenuleping ei ole siiani üles öeldud ja on kehtiv.
3. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd poolte vahel on sõlmitud laenu tagastamiseks maksegraafik, siis on need osamaksed, mille tasumise kuupäev on otsuse tegemise ajaks saabunud muutunud sissenõutavaks. 25. Hageja poolt esitatud täiendavatest lisadest (tlk 109) nähtub, et kostja on „Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks“, krediidilimiidiga 5500 eurot (edaspidi I laenutaotlus) (tlk 2335), alusel sõlmitud maksegraafiku kohaselt hagejale tasunud kokku 3315,35 eurot (2469,96 + 845,39) (tlk 16-17 ja 109). Samast lisast (tlk 110-111) nähtub, et laenutaotlus „Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks“, krediidilimiidiga 1000 eurot (edaspidi II laenutaotlus) (tlk 37-61), alusel sõlmitud maksegraafiku kohaselt on kostja hagejale tasunud kokku 95,36 eurot (79,32+16,04) (tlk 17-18 ja 109-111). 26. Kuivõrd hageja ei ole laenulepingut üles öelnud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi I laenutaotluse alusel sõlmitud maksegraafikust tulenevalt alates 10.03.2014 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 12.02.2016. Antud ajavahemikus on kostja olnud kohustatud tasuma hagejale järgnevad põhiosa maksed (tlk 99-104): 4 Tsiviilasi nr 2-17-101047 (41,80+43,98+44,77+45,88+47,16+48,29+49,13+50,52+51,49+53,01+54,23+55,19 +56,45+58,02+59,32+60,85)= 820,09 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 1,71 eurot (820,09*(0,05-0,25%) aastas)*825päeva (ajavahemik 10.03.2014-12.02.2016) (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.

1. ee)kasutades). Alates 13.02.2016 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed moodustavad hageja poolt esitatud maksegraafiku väljavõtte (tlk 99-104) kohaselt on 737,24 eurot (54,16+55,07+56,32+57,79+59,11+60,77+61,81+63,74+64,89+66,23+ 67,77+69,58). Antud summalt kohus intressi ei arvesta kuivõrd hageja on palunud intressi välja mõista kuni 12.02.2016, seega ei ole võimalik kohtul hagi piiridest väljuda ning mõista välja täiendavat intressi. 27. II laenutaotluse alusel sõlmitud maksegraafikust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja intressi alates 10.06.2015 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 12.02.2016. Antud ajavahemikus on kostja olnud kohustatud tasuma hagejale järgnevad põhiosa maksed (tlk 105-108): 11,12 eurot. 28. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 0 eurot (11,12*0,050,25% aastas)*825päeva (ajavahemik 10.06.2015 -12.02.2016) (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.
2. ee)kasutades). 29. Alates 13.02.2016 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed moodustavad hageja poolt esitatud maksegraafiku väljavõtte (tlk 105-108) kohaselt 192,08 eurot (14,81+15,15+15,31+15,46+15,74+15,94+16,04+16,26+16,54+16,69+16,87+ 17,27). Antud summalt kohus intressi ei arvesta kuivõrd hageja on palunud intressi välja mõista kuni 12.02.2016, seega ei ole võimalik kohtul hagi piiridest väljuda ning mõista välja täiendavat intressi. 30. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus kahe maksegraafiku osas kokku (820,09+737,24)+(11,12+192,08)=1760,53 eurot. Lisaks sellele kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud ja hageja poolt nõutud intress summas 1,71 eurot. 31. Kuivõrd kostja on hagiavaldusest nähtuvalt I ja II laenutaotlusest tuleneva võlgnevuse katteks tasunud hagejale vastavalt 3315,35 ja 95,36 eurot (kokku 3410,71 eurot), siis loeb kohus selle summa

§ 415lg 2 p 2 alusel põhivõlgnevuse ja intressi katteks.

1. Kuna hageja sissenõutavaks muutunud põhinõude ja intressi suuruseks on 1760,53+1,71=1762,24 eurot, siis ei ole võimalik kostjalt midagi välja mõista, sest kostja on tasunud hagejale rohkem kui on kohtu otsuse tegemise ajaks hageja sissenõutavaks muutunud nõue (1762,24-3410,71= - 1648,47).
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise alates 13.02.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni, 13.03.
3. Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud hagejale kogu põhiosamaksete summa ja seadusest tuleneva intressi nõude, seega ei saa hageja viivise nõuet rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
5. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jätab kohus TsMS § 162 lõike 1 järgi antud asjas menetluskulud hageja. 5 Tsiviilasi nr 2-17-101047
6. Kuivõrd kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning menetluskulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6