KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14459 Tsiviilasi Eesti Vaba

) § 147 sätestab, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt.

§ 148

lg 1 sätestab, et kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 4). Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit (RKTKm nr 3-2-1-68-14, p 15). Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel (

§ 152lg 1).

Seetõttu ei tulene kaaspärijale pärandvara ühisuse mõttelise osa kuulumisest, et kaaspärijale kuulub ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest, mille käsutamist saab täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel piirata (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 9). Käesoleval juhul ei ole kohaldatav TMS § 14 lg-s 1 ja §-s 15 sätestatu, mis käsitleb abikaasade ühisvarale ja seltsinguvarale sissenõude pööramise erisusi. Eelviidatud sätted on erinormid spetsiifilistele ühisvara liikidele sissenõude pööramiseks (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 10). Avaldaja kinnistamisavalduses viidatud lahendis 3-3-1-82-12 on käsitletud sissenõude pööramist abikaasade ühisomandisse kuuluva asja suhtes. Eeltoodust tuleneb, et seadusest tulenevalt on välistatud käsutamise keelumärke kandmine HTÅ osale pärandvara ühisusest. Määruskaebus

1. Avaldaja palub määruskaebuses kandemääruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega anda avaldajale luba seada kinnisasjale (registriosa nr 1893301) käsutamise keelumärge, millega on HTÅ-l keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.
2. MKS § 130 lg 1 p-i 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta. Seega lähtub maksuhaldur täitetoimingute teostamisel MKS-is ja mitte TMS-is sätestatust, mistõttu on ebaõige kinnistusosakonna seisukoht selles osas, nagu saaks TMS-is sätestatut ja sellega seonduvat Riigikohtu seisukohta rakendada ka maksuhalduri poolt tehtavate täitetoimingute suhtes. 2
3. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-3-1-15-12 välja toonud järgneva: „MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 järgi (koostoimes TsMS § 378 lg 1 p-ga 3) on üldkogu hinnangul võimalik esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (p 46).“ Sama seisukohta on korratud ka Riigikohtu üldkogu 09.04.2013 kohtuotsuse nr 3-3-1-82-12 p-s
4. Kuigi mõlemas viidatud lahendis on Riigikohtu arvamuse aluseks abikaasade ühisvara puudutavad kaasused, ei saa üldkogu seisukohast välja lugeda, justkui oleks maksuhalduril õigus üksnes abikaasade ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale seada käsutamise keelumärge. Abikaasade ja kaaspärijate ühisomandi regulatsioonid on kehtivas seadusandluses sarnased (perekonnaseadus (PKS) § 26 lg 1,

§ 148

lg 1; PKS § 37 lg-d 1 ja 3,

§ 152

). Seega on nimetatud seisukohta võimalik rakendada ka kaaspärijate suhtes ehk maksuhalduril on võimalik ka kaaspärijate ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale seada käsutamise keelumärge, kuid sellisel juhul peab keelumärkest sõnaselgelt nähtuma, milliste ühisomanike suhtes soovitakse keelumärget taotleda. Menetluse edasine käik

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 pga 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille järgi lähtub maksuhaldur täitetoimingute teostamisel vaid MKS-s sätestatud eriregulatsioonist, mitte TMS-s sätestatust. Kolleegium toob välja, et MKS § 128 lg 1 järgi toimub maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla sundtäitmine mh täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Seega peab maksuhaldur oma tegevuses lähtuma ka TMS-s sätestatust ning maakohus on asja lahendamisel õigesti arvestanud TMS-s sätestatuga ning viidatud seejuures asjakohasele Riigikohtu praktikale.
4. Kolleegium ei nõustu, et käesolevas asjas saaks analoogia korras kohaldada Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-15-12 ja nr 3-3-1-82-12 märgitut. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa. Käesoleval juhul on esimese astme kohus õigesti välja toonud, et pärandvara puhul on tegemist ühisomandiga (

§ 147, AÕS § 70 lg 4), millest igale kaaspärijale kuulub mõtteline osa.

Seega ei ole võlgniku puhul tegemist kaasomanikuga, kellele kuuluks kindlaks määratud mõtteline osa kinnisasjadest ning seetõttu ei võimalda TMS käesoleval juhul käsutuskeeldu kinnistusraamatusse kanda.

1. Lisaks on esimese astme kohus asja lahendades õigesti viidatud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-104-15 ning selgitanud, et kaaspärijate puhul ei ole kohaldatav TMS § 14 lg-s 1 ja §-s 15 sätestatu, mis käsitleb abikaasade ühisvarale ja seltsinguvarale sissenõude pööramise erisusi, kuna eelviidatud sätted on erinormid spetsiifilistele ühisvara liikidele sissenõude pööramiseks ning puudub alus arvata, et keelumärge on võimalik kinnistusraamatusse kanda ka juhul, kui seadus seda otseselt ei välista (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 10). AÕS § 53 lg 1 järgi kantakse kinnistusraamatusse 3 ainult seaduses ettenähtud andmed. Lubamatu sisuga kannete kinnistusraamatusse kandmist tuleb takistada muuhulgas kandest tuleneva eksliku mulje ja hilisemate realiseerimisraskuste vältimiseks (RKTKm nr 3-2-1-84-12, p 12). Eelnevast tulenevalt on täitemenetluse raames kinnistusraamatusse märgete tegemise võimalused TMS-s sõnaselgelt sätestatud ning kinnistusraamatusse ei ole võimalik kanda keelumärkeid, mille sissekandmist ei ole seaduses ette nähtud (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 10). Seega nähtuvad ka Riigikohtu praktikast põhjendused, miks avaldaja kinnistamisavalduse rahuldamine võimalik ei ole.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse muutmata.
3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar