Obsah (7)

§ 175§ 174§ 177§ 436§ 651§ 657§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 93 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 111,60 eurot tunnis) ja õigusabi on osutatud kokku 11 tundi ja 36 minutit. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulud on tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts, kes on piiratud käibemaksukohuslane. Seetõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kohus nõustus tunnitasu suurusega 111,60 eurot (käibemaksuga). 6. Kohus ei lugenud põhjendatuks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindajakulusid. Kuna selle avalduse ja 2 menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12).

Kohus pidas vajalikuks ja mõistlikuks hageja esindaja ajakuluks hagiavalduse esitamisega seotud ettevalmistusteks, hagiavalduse koostamiseks ning kohtule esitamiseks (sh 06.11.2016 arve nr 20160697; 01.11.2016 hagi koostamine; 02.11.2016 kohtule e-kiri ligipääsu saamiseks e-toimikus; 02.11.2016 hagi koostamine; kirjavahetus hagi osas; 04.11.2016 kausta komplekteerimine; 08.11.2016 kohtumääruse ülevaatus info edastamine kliendile; 08.11.2016 toimiku täiendamine - menetlusse võtmise määrus) 2 tundi 30 min. 03.02.2017 täiendava menetlusdokumendi koostamisega seotud menetlustoimingud (sh 07.02.2017 arve 20170072; 02.02.2017 e-kiri kliendile; 03.02.2017 e-kiri kliendile; seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule esitamine; infovahetus; 03.02.2017 toimiku täiendamine vastusega kohtunõudele; 07.02.2017 toimiku täiendamine kohtu kirjaga, tähtajad; 13.02.2017 kohtu kirjaga tutvumine) pidas kohus põhjendatuks 45 minuti osas. Kohus luges menetluses kantud esindajakulud põhjendatuks kokku 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kohus leidis, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Kohus mõistis tunnitasu 111,60 eurot arvestades kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu summas 362,70 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks

§ 177lg 4 alusel välja viivise.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 05.04.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 03.03.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata ja teha uue lahendi, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulud summas 877,46 eurot või saata nimetatud kulude osas asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
2. Kohus on teinud diskretsioonivea, vähendades õigusabile kulunud aega 8 tunni ja 15 minuti võrra. Hageja esindajal on õigusabi osutamiseks kulunud menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja mõistlik aeg. Seetõttu seab kulunud aja märkimisväärne vähendamine hageja põhjendamatult halba olukorda. Seejuures pole kohus arvestanud asjaolu, et kohtumenetluse vajaduse tingis kostja. Kohtuotsusest ei nähtu kohtu siseveendumuse kujunemist, miks kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks vaid 3 tundi ja 15 minutit. Kohus on vaid välja toonud tegevused ja märkinud kohtu arvates sobiva ajakulu. Kohus ei ole seejuures arvestanud, et hagiavaldus koosnes mitmest nõudest, mis tingis suurema õigusabi ajakulu. Lisaks on pidanud hageja analüüsima kostja vastust hagile ning kohtunõuet. Mõlema menetlusdokumendi osas oli vajalik hagejapoolne seisukoha esitamine. Kohus on selles osas pidanud põhjendatuks vaid 45 minutilist ajakulu, mis on ebamõistlik. Muuhulgas pidi nimetatud 45 minutit hõlmama ka suhtlust kliendiga. Eelnevast tulenevalt on otsus vastuolus

§ 436lg-ga 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Vastus apellatsioonkaebusele 9. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht 10.

§ 651

lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäeti 877,46 euro ulatuses rahuldamata. 3 11. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

12.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse keerukust kui ka asja hinda. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kostjalt väljamõistetavat menetluskulu suurendada. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendatult arvestanud asja hinnaga. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb mh ka kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus (vt Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 494,92 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleva asja puhul ei olnud tegemist tavapärasest keerulisema või mahukama vaidlusega. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjale ostetud lennupiletite hüvitamist summas 323,45 eurot ja kasvuturvase müügi eest 108 eurot ning vaidluse asjaolud ei olnud keerulised. Hageja lepinguline esindaja on lisaks hagiavaldusele koostamisele esitanud 03.02.2017 täiendava seisukoha. Kostja on 20.01.2017 esitanud vastuse hagiavaldusele. Asja menetleti kirjalikus menetluses ning istungeid ei peetud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid olulises osas juba välja toodud DAS Õigusabi Kindlustuse AS 12.04.2016 nõudeavalduses. Eeltoodust arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu ebamõistlikult vähendanud. 14. Samuti on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega seotud menetluskulud hüvitamisele ei kuulu. Riigikohus on märkinud, et menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole see põhjendatud ja vajalik kulu

§ 175lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

15. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. 16.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5