TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-504 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. P kaebus Viru Vangla vastu mittevaralis

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, 2 kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja

§ 9

lg-s 1 nimetatud õigushüve.

§ 9

lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni

§ 9lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

1. Kaebaja esitas 10.09.2015 ja 19.11.2015 Viru Vanglale taotlused, milles palus talle väljastada talvejalatsid. Viru Vangla 12.10.2015 ja 18.12.2015 vastustega jäeti taotlused talvejalatsite väljastamiseks rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vangla üldjuhul ei väljasta vangla kinnipeetavatele jalatseid. Jalatsite väljastamise vajadus saab tekkida vaid olukorras, kus kinnipeetaval jalatsid puuduvad. Tegemist on erandliku juhtumiga. Kaebajal on kokku kolm paari spordijalatseid, viis paari sokke ja paar villaseid sokke, seega olid kaebajal jalatsid olemas ja külma korral kasutada soojemaid sokke. Kohtule esitatud tõendi kinnipeetava kambris olevad varad 14.01.2016 (tl 38-39) nähtuvalt on kaebajal kambris kaks paari spordijalatseid, viis paari sokke ja paar villaseid sokke. Lisaks nähtuvalt tõendist (tl 40-41) on kaebajal laos üks paar spordijalatseid ja kaks paari sokke.
2. Kaebaja väitel haigestus ta vastustaja süül, kuna vastustaja keeldus talle väljastamast sügis-talviseid jalatseid, kaebajal endal puuduvad vahendid uute jalatsite ostmiseks. Vastustaja hinnangul asjaolu, et kaebajal on olnud köha ja nohu, ei tähenda, et kaebaja haigestus vangla tegevuse tõttu. Teatavasti levivad nohu ja köha viiruslikul teel ning sügisel ja talvel ongi inimesed tihedamini haiged. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt (tl 42-48p) nähtub, et 09.10.2015 RVL nr 452 kohaselt on kaebuseks kurgu-ja kõrvavalu. Kurgukaar punetav. Ravimiks määratud Pamol 500mg ja Hexoral spray. RVL nr 459 16.10.2015 kohaselt kaebuseks kurguvalu ja kaebajale väljastatud Kloorheksidiini, et kurku loputada. RVL nr 462 kohaselt 18.10.2015 teavitas kaebaja, et kurgusprei on otsas ja kaebajale antud taruvaik ja saialille tinktuur. 24.10.2015 RVL nr 470 kaebuseks kurguvalu ja määratud Hexoral spray 2 korda päevas. RVL nr 499 kohaselt 21.11.2015 kaebuseks kurgu- ja peavalu, määratud Paracetamol 500mg ja Chlorhexidin. 22.11.2015 RVL nr 500 kaebab kurguvalu, soovib veel Chlorhexidini lahust kurgu kuristamiseks ning saialille aerosooli kurgule. 24.11.2015 diagnoositud kaebajal nohu ja neelupõletik (RVL nr 501), kaebajale määratud Xymelin ninatilgad, targuvaigu kurgusprei, Bromhexin ja soolalahust kurgu loputamiseks. RVL nr 512 nähtuvalt viibis kaebaja hambaarsti vastuvõtul. 3
3. Kohus möönab, et kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on kaebajal 24.11.2015 diagnoositud nohu ja neelupõletik, samuti on kaebajal olnud eelnevalt kaebuseks kurguvalu. Samas kohus nõustub vastustaja väitega, et nohu ja köha levivad viiruslikul teel ning sügisel ja talvel haigestutaksegi sagedamini. Kaebajal on jalatsid olemas ja külmema ilma korral on kaebajal võimalus kasutada soojemaid sokke. Samuti nähtub, et kaebajale on määratud kurguvalu puhul Hexoral spray, soolalahust, taruvaigu ja saialille tinktuur, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide selle kohta, et kaebajal ei olnud võimalik loputada haiget kurku.
4. Tervisekaardi väljavõttest nähtub üheselt, et kaebajale on võimaldatud igakülgset meditsiinilist abi ja arsti poolt on määratud haigusnähte ravivaid ja leevendavaid vahendeid.
5. Kohus tuvastas, et kaebaja väide, et talle ei väljastatud hambapastat mitme nädala jooksul, ei vasta tõele. Nimelt kohtule esitatud tõendite kohaselt esitas kaebaja Viru Vangale taotluse mh hambapasta väljastamiseks 19.11.2015 ning vangla 18.12.2015 vastusest nähtub, et kaebajale väljastati hambapasta 24.11.2015 s.o viie päeva möödudes. Kohus nõustub vastustajaga, et hambapasta ei saa otsa üle öö ja kaebajal on võimalik juba eelnevalt sellest vanglat aegsasti teavitada.
6. VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kaebaja väidab, et halva, niiske, vihmase ilmaga ei lubatud kaebajal õue asemel jalutada sektsiooni koridoris. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et vangistusseaduses sätestatud jalutuskäigu õigus on kehtestatud eesmärgil, et kinnipeetava jalutuskäik toimuks värskes õhus, s.o õues. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetaval puudub õigus nõuda suletud režiimi ajal (nt kartserikaristusekandmise ajal) endale täiendavat vaba liikumisvõimalust vangla eluosakonnas. Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalik jalutama minnes riietuda ilmale vastavalt ja eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli kaebajal tund värskes õhus viibimise ajaks, selleks vajalik olemas.
7. Kaebaja väitel ei tõlgitud ega tutvustatud talle arusaadavas keeles vastustaja 22.02.2016 vastust nr 6-16/199-4, mistõttu jäeti kaebaja ilma võimalusest esitada kohtule oma vastus ja seisukoht. Vastustaja möönab, et tulenevalt kontaktisiku S. B 22.02.2016 märkele ei tõlgitud kaebajale otsuse sisu sõnalt-sõnale, kuid eeltoodust tulenevalt anti dokumendi sisu kaebajale edasi. Viru Vangla 22.02.2015 vastusest kahju hüvitamise taotlusele koopia on kaebaja kätte saanud 22.02.2015 ning selle sisu kaebajale teatavaks tehtud. Nimetatud vastusega lahendati ka kaebaja kahjunõuded 6-16/198-1; 6-16/200-1 ja 6-16/201-1 ning kaebaja 616/199-1 kahjunõudega seonduv on käsitletud üksnes vastuse 22.02.2015 punktis 1.1.3 ja punktis 2.
8. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse nii 6-16/199-1 kahjunõudega seoses (käesolev haldusasi) kui ka 6-16/198-1; 6-16/200-1 ja 6-16/201-1 kahjunõuete osas, millest võib teha järelduse, et kaebajale oli Viru Vangla 22.02.2015 vastuse sisu teatavaks tehtud ja kaebaja on selle sisust arusaanud. 4
9. Kirjeldatu alusel ja asjaolusid kogumis hinnates kohtu hinnangul ei nähtu, et vaidlustatud toimingutega oleks kaebaja inimväärikust alandatud ning kaebajale mittevaralist kahju tekitatud, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
10. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 24.03.2016 määrusega (tl 25-26p). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5