) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xxxx(esialgne võlgnik, surnud 20.01.2014.a.) omandis oli korteriomand, kinnistusregistri nr xxxx, asukohaga Xxxx , Tallinn. Pärimistunnistuse kohaselt on esialgse võlgniku pärijateks Xxxxja Xxxx. Antud korteriomandile vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid korteriühistu KÜ Xxxx. Teenuse kulude loetelu on välja toodud igakuiselt kostjale esitataval arvel: hooldustasu, prügivedu, soojusenergia, elekter, vee ja kanalisatsiooni, gaasi tarbimise tasu. Eeltoodud teenuste eest tasumise kohustus tuleneb seadusest, tasumise tariifid aga üldkoosoleku otsusest (sh majanduskavast ja kostja korteri pinna suurusest ning tarbitud teenuse kogustest) ja teenusepakkuja arvest (nt elektri, prügi, gaas jt teenuste pakkujatest). Kostjad omavad ja valdavad eeltoodud korteriomandit ja tarbivad eelnimetatud teenuseid, mille eest on kostjad kohustatud tasuma kui korterühistu liikmed. Vastavalt eeltoodule esitab hageja kostjatele igakuiselt teenuse eest arved. Kostjad on jätnud arved tasumata seisuga perioodi eest 07.02.2016 kuni 10.05.2017 summas 1 289,40 eurot. Kuna kostjad on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,07 % päevas (vastavalt KÜS § 7 lg 4 ). Kostjad on esitatud arve tasumisega viivituses seisuga 31.05.2017 summas 179,29 eurot. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõue summas 1 289,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 179,29 eurot ning põhinõudelt viivist 0,07 % päevas 2 2-17-8497 alates 01.05.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses, alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 225 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 300 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja on lisaks palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista pärimistunnistuse väljastamise kulud summas 123,16 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu põhjendatud. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 648,16 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 2-17-8497 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (648,16 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.