← Eesti

1-17-2961/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

  1. detsember 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-2961 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Andrejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu SERGEI ANDREJEV, isikukood 36008292254, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 19.04.2017 ja lõpp 06.10.
  2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.12.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  3. RESOLUTSIOON Jätta Sergei Andrejev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Sergei Andrejevile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Andrejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Harju Maakohtu 19.04.2017 otsusega lühimenetluses tunnistati Sergei Andrejev süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel karistati teda vangistusega 1 aasta 3 kuud. KrMS § 238 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis Sergei Andrejevile lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 11 päeva ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 lausel liitis kohus mõistetud karistusele Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud karistuse (s.o. 7 kuud 28 päeva vangistust) ja mõistis Sergei Andrejevile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 19.04.
  4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Sergei Andrejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Sergei Andrejev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et on abikaasaga ära leppinud, nende suhted on head ja nad hakkavad koos elama. Töövõimetuspensioni on pikendatud kolmeks aastaks, aga tööle tahab ka minna. Kinnitas, et ei joo ega suitseta, tunneb vanglas oleku pärast häbi, alkoholi tarvitamise keeldu suudab täita ja kontrollnõuded on jõukohased. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Sergei Andrejevi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Sergei Andrejevi kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergei Andrejevi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Isikut on karistatud röövimiste, mootorsõiduki ärandamise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, varguse, kelmuse, omavolilise sissetungi ning tahtliku tapmise eest. Käesolevat karistust kannab lähisuhtes kehalise väärkohtlemise korduva toimepanemise ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kuritegude 2 dünaamika on varieeruv, kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale käitumisele, soodusteguriks on alkohol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama abikaasa juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava endisele (esimesele) abikaasale kuuluva korteriga ning korteriomanik on kinnipeetava sinna elamaasumiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustik on äärmiselt kitsas: vendi-õdesid kinnipeetaval pole, vanemad on surnud, esimesest abielust pärit täiskasvanud lastega suhted praktiliselt puuduvad. Praegusel abikaasal on aga kriminaalne taust ja mõned kuriteod on nad toime pannud koos. Seega positiivselt toetavaid lähedasi on kinnipeetaval vähe või puuduvad nad üldse. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega võimalik suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele, kuna Sergei Andrejev võib olla mõjutatav, millele viitab asjaolu, et isik on kuritegusid toime pannud ka grupis. Negatiivseks saab lugeda seda, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul puudub ka ametlikult töölkäimise kogemus ja harjumus, kuna ta ei ole kunagi oma elus ametlikult töötanud. Kuna ta on umbes 25 aastat oma elust viibinud vanglas, siis vähestel vabaduses olemise perioodidel tegi ta vahel juhutöid, samas võib ka eeldada, et osa oma sissetulekuid sai ta kuritegelikul teel (vargus, röövimised, kelmus jne). Isik on küll vanglas omandanud keevitaja eriala ning Töötukassa kaudu E-kategooria juhiload (B,C kategooria omandas 1986.a.), kuid erialane töökogemus tal puudub. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka selles osas, et isikul on palju sisustamata vaba aega. Sergei Andrejevil on probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitamine on otseselt mõjutanud tema elukäiku, kuna alkoholi tarbimisel ja sooritatud kuritegude vahel on otsene seos – alkoholi tarvitanuna muutub isik agressiivseks ning kaks vägivaldset kuritegu (s.h. tapmine ning lähisuhtes kehaline väärkohtlemine) on toime pandud alkoholi joobes. Kinnipeetav küll teadvustab alkoholi negatiivset mõju oma käitumisele, kuid vangla hinnangul siiski siirast kahetsusest alkoholijoobes toimepandud kuritegude osas andmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi (kuri)tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt võib Sergei Andrejev käituda impulsiivselt, probleemide lahendamisel võib kasutada vägivalda nind vihahoos rünnata. Isik ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest ning kordab seetõttu vigu. Psühhiaatri hinnangul ei anna isik adekvaatselt informatsiooni, eitab fakte, on manipulatiivne ja kinnine, mõnes valdkonnas on tal kõrgenenud enesehinnang ning temaga on raske saavutada koostöövalmidust. Korduvkuritegevus viitab kuritegelikele hoiakutele, samuti välja kujunenud kuritegelikule käitumismustrile, väidetavalt isik mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui ka vastutust, kuid samal ajal õigustab ta oma tegusid, võrreldes neid raskemate kuritegudega – seega oma tegevuse õigustamine viitab motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Süstemaatilised õiguserikkumised viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse. Negatiivsed asjaolud hoiakutes seavad kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt ja elektroonilisele valvele allutatuse ajal. 3 Ka on Sergei Andrejevit varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige rängemal moel pannes katseajal toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole Sergei Andrejevile positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Teiste inimeste elu, tervise ja vara ning nende turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta Sergei Andrejev vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kinnipeetav saab vanglas karistuse lõpuni kandmise korral kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, alkoholi tarbimise võimatus – sellest võõrdumine jne). Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.