Obsah (11)

§ 113§ 42§ 108§ 170§ 76§ 100§ 164§ 402§ 415§ 1132§ 101

Tsiviilasi nr 2-17-113893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OÜ AF Võlamenetlus hagi Al

113² lõikes 2 sätestatust. 5.

§ 113

lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.01.2015 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 27.09.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud (tlk 66). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 105,20 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole 2 Tsiviilasi nr 2-17-113893 hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub viivist arvestada

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kõike eeltoodut arvestades palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 487,13 eurot, võla sissenõudmisekulud summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 105,20 eurot ning jätkuva viivise. KOSTJA VASTUS
2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb põhinõude ja viivise suurusele vastu (tlk 75-83). Kostja võtab õigeks, et poolte vahel on 10.06.2014 sõlmitud liitumisleping nr XXX ja järelmaksuleping nr XXX ning 17.10.2014 järelmaksuleping nr XXX. Alates liitumislepingu sõlmimisest kuni 2014 aprillikuuni on kostja täitnud kõiki lepingulisi kohustusi ja tasunud arvete eest õigeaegselt. Alates 2014 augustikuust viibib kostja Tartu Vanglas, mistõttu ei ole ta arveid, mida hageja on kohtule esitanud, kunagi kätte saanud. Samuti ei ole kostja kätte saanud nõude loovutamise teadet. Kostjale jääb ebaselgeks, millest koosneb põhinõue summas 487,13 eurot, samuti on kostja seisukohal, et nõudekirjade maksumuse ja inkassoettevõtte kaasamise kulud ei ole mõistlikud. Kostja hinnangul rikub inkassoettevõtte kaasamine hageja kohustust kahju võimaliku suuruse vähendamiseks ja ärahoidmiseks. Kostja hinnangul on meeldetuletustasude osas hinnakirja kohaldamine vaidlusalusele lepingule tüüptingimusena tühine, kuna kostjalt nõutakse ebamõistlikult suurt meeldetuletustasu maksmist (

§ 42lg 3 p 5).

Samuti on ebamõistlikult suured hageja õigusabikulud summas 650 eurot. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Poolte esitatust nähtub, et TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel ei ole asjas vaidlust järgmiste asjaolude üle: Elisa Eesti AS ja kostja on sõlminud 10.06.2014 liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr XXX ning 17.10.2014 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust, kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arved nr 2010543420 (tlk 41), 2010993188 (tlk 43), 2011233147 (tlk 45), 2011476943 (tlk 47), mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvetel märgitud tähtajaks.
3. Kohtu hinnangul on tegemist

§ 108lg 1 alusel esitatud lepingust tuleneva täitmise nõudega.

11. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole ta nõude loovutamise teadet kätte saanud. Kohus selgitab, et

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. See tähendab, et nõue loetakse võlgniku suhtes loovutatuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Isegi kui kostja ei ole nõude loovutamise teadet varasemalt kätte saanud on tal alates hagiavalduse kättesaamisest teada uus võlausaldaja ning nõude loovutamine kehtib ka tema suhtes. 3 Tsiviilasi nr 2-17-113893

1. Teiseks väidab kostja, et ta ei ole arveid ega muid teateid kätte saanud. Hageja poolt on edastatud teated ja arved aadressile XXX. Rahvastikuregistri andmetel oli Aleksandr Tšaštšini elukoht perioodil 20.11.2013-21.05.2014 XXX. Kohtul ei ole alust arvata, et kostjale ei ole arveid saadetud, lisaks osundab kohus, et kostja kohustus tasuda osutatud teenuste eest ei tulene mitte arvest, vaid poolte vahelisest lepingust. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist (vt RKTKo 3-2-1-110-05 p 18). Käesolevalt on tuvastamist leidnud, et kostja on ise rikkunud poolte vahelise lepingu punkti 5.2.5, milles on sätestatud kohustus viivitamatult informeerida kirjalikult oma kontaktandmete muutusest. Seega on kostja vastuväide, et tal ei olnud võimalik arveid tasuda, põhjendamatu.
2. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole täitnud liitumislepingust tulenevaid kohustusi täies mahus.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja on nimetatud arvete mittetasumisega

§ 100mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

14. Teatisest nõude loovutamise kohta (tlk 33) nähtuvalt on Elisa Eesti AS loovutanud 30.12.2016 nõude kostja vastu põhisummas 487,13 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid, OÜ-le AF Võlamenetlus (hagejale).

§ 164lg 2 kohaselt asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

15. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2010543420; 2010993188; 2011233147 ja 2011476943) eest tasumata 487,13 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust, osamaksetest ja meeldetuletus tasust. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 415

lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega. Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel. Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 417,13 eurot (487,13-70). 16. Lisaks on kostja avaldanud, et nõudekirjade maksumuse ja inkassoettevõtte kaasamise kulud ei ole mõistlikud. Kostja hinnangul rikub inkassoettevõtte kaasamine hageja kohustust kahju võimaliku suuruse vähendamiseks ja ärahoidmiseks. Kohus selgitab kostjale, et hageja ei ole hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista inkassoteenuse kulusid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 30 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. 4 Tsiviilasi nr 2-17-113893 Kohus märgib, et sissenõudmistasu suurust näitlikustab alates 01.10.2015 kehtima hakanud

§ 1132

, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu summas 30 eurot. 17. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg p-dest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades, et põhinõue kuulub rahuldamisele 417,13 euro ulatuses, on 19.01.2015-27.09.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 90,08 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõla 417,13 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise 90,08 eurot, kokku 537,21 eurot. 18. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 28.09.2017 põhivõlgnevuselt 417,13 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 86,3% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 86,3% ulatuses kostja kanda ja 13,7% ulatuses hageja kanda.
2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 625 eurot. Kohus arvestab, et hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse ning asja on menetletud kirjalikus menetluses, mistõttu kohtu hinnangul ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olla suuremad kui 75 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 200 eurot, sh 125 eurot riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 200 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 86,3% ehk 172,60 eurot.
3. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5