Obsah (5)

§ 42§ 402§ 415§ 41§ 113

Tsiviilasi nr 2-16-128973 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2017. a Tartu, tagaseljaot

) § 35 lg 1 tähenduses.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool 2 peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kostja poolt tasumata arved summas 1432,79 eurot koosnevad muuhulgas käsitlustasudest kogusummas 280 eurot (ühe lepingu puhul 70 eurot). Hageja on selgitanud, et käsitlustasu tasumise kohustus summas 70 eurot tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus on seisukohal, et hageja käsitlustasul on leppetrahvi tunnused. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

mõttes ning hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol (leppetrahvi) on tegemist tühise tingimusega

§ 415lg 1 järgi.

Kuivõrd käsitlustasu summas 70 eurot (samal tingimusel sõlmitud lepingu kohta) on tühine tuleb hageja käsitlustasu nõue kogusummas 280 eurot jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlana välja mõista 1152,79 eurot (1432,79-280). Hagist nähtuvalt on teenuste kasutamise üldtingimuste p-i 7.8 järgi viivisemääraks 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas). Riigikohus on leidnud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses (---) muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 (p 13) selgitanud, et viivisemäära mõistlikkust hinnates on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Eelduslikult tuleb

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi lugeda tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Viivisenõude perioodil (2013-2017) oli seadusjärgne viivisemäär 8,5 % aastas ja alla selle. Kokkulepitud viivisemäär on 54,75% aastas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra. Kohus leiab, et sellist selget ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-66-05, p 24). Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist kuni 29.03.

1. a ning alates 30.03.
2. a nõuab viivist seadusjärgses määras. Lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast on arve nr 2008073297 summas 22,70 eurot (maksetähtpäev 15.11.2013) viivise suuruseks ajavahemiku 16.11.2013-29.03.2017 eest 6,19 eurot, arve nr 2008073296 summas 83,29 eurot (maksetähtpäev 15.11.2013) viivise suuruseks ajavahemiku 16.11.2013-29.03.2017 eest 22,72 eurot, arve nr 2008271818 summas 102,22 eurot (maksetähtpäev 18.12.2013) viivise suuruseks ajavahemiku 19.12.2013-29.03.2017 eest 27,09 eurot, arve nr 2008277405 summas 24 eurot (maksetähtpäev 18.12.2013) viivise suuruseks ajavahemiku 19.12.2013-29.03.2017 eest 6,36 eurot, arve nr 2008516091 summas 25 eurot (maksetähtpäev 20.01.2014) viivise suuruseks ajavahemiku 21.01.2014-29.03.2017 eest 6,44 eurot, arve nr 2008516050 summas 50,75 eurot (maksetähtpäev 20.01.2014) viivise suuruseks ajavahemiku 3 21.01.2014-29.03.2017 eest 13,07 eurot, arve nr 2008757178 summas 495,76 eurot (algsumma 705,76 – leppetrahvid 210) (maksetähtpäev 01.03.2014) viivise suuruseks ajavahemiku 02.03.201429.03.2017 eest 123,18 eurot, arve nr 2008757472 summas 349,07 eurot (algsumma 419,07 – leppetrahv 70) (maksetähtpäev 02.03.2014) viivise suuruseks ajavahemiku 03.03.2014-29.03.2017 eest 86,65 eurot. Kokku on eelnimetatud arvete alusel (kuni 29.03.2017) seadusjärgne viivis 291,70 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st
3. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 50 % ulatuses kostja kanda ja 50 % ulatuses hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 85,97 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 189,03 eurot ja õigusabikulud 970 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2980,15 eurot tasuda riigilõivu 275 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 137,50 eurot (275 eurost 50 %). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 50 eurot (100 eurost 50 %). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 187,50 eurot (137,50 + 50). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4