2 p. 1,
1,
1 ja
1 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Diana Helila Kaitsja Mati Senkel Süüdistatav Jüri MENGEL isikukood: 35710240285; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: algharidus; töökoht: Xxxx; elukoht: Xxxx, käesoleval hetkel kannab karistust Xxxx Vanglas aadressil: Xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: 23.11.2015.a Harju Maakohtu poolt
1,
2 p. 1 ja
1 järgi, kohaldades
1 sätteid liitkaristuseks mõistetud 4 aastat ja 6 kuud vangistust.
sätteid kohaldades määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 9 kuud vangistust, ülejäänud karistuse osa 3 aastat ja 9 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga; 16.11.2016.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg. 2 sätteid vähendatud mõistetud vangistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.
2 alusel suurendatud mõistetud karistust 23.11.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 9 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõistetud 4 aastat ja 1 kuu vangistust.
1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestatud Jüri Mengeli kinnipidamisest, s.o alates 14.11.2016.a. Jüri Mengeli suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist ning vahistatud Jüri Mengel kohtusaalist.
1 p. 1 alusel võeti Jüri Mengelilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jüri MENGEL
2 p. 1 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat. Süüdi tunnistada Jüri MENGEL
1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Jüri MENGEL
1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Jüri MENGEL
1 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.
1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 16.11.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) aasta ja 2 (kahe) päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.12.2017.a. Konfiskeerimine:
2 ja
MS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel üks padrunihülss, üks helisummuti kahe padruniga, üks vintraudne tulirelv TOZ-8M nr xxxx koos optilise sihikuga, üks relvalukk vintpüssi sees (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti varahaldustalituses, üle antud aktiga nr 40-17AT).
2 ja
MS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel üks vintraudne tulirelv (erinevatest TOZ mudelitest) nr. XXXX koos optilise sihikuga (asub Politsei- ja Piirivalveameti varahaldustalituses, üle antud aktiga nr 40-17AT).
2 ja
MS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel neli RGD-33 käsigranaadi detonaatorit. (Kümme RGD-33 käsigranaadi detonaatorit, 15 tk kapseldetonaatorit, 2 tk imitatsioonilaengut ŠIRAS-M, 1 tk imitatsioonipadrun IM-82.107 hävisid ekspertiisi käigus läbiviidud katsetustel; DNAekspertiisiobjektid, s.o tampoonid kasutati ekspertiisi käigus ära ning karbid hävitati). Menetluskulud: Välja mõista Jüri Mengelilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1, 3 alusel tulirelva ekspertiisikulu (ekspertiisiakt 19.01.2017.a nr 17E-TB0003) summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot; lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisikulu (ekspertiisiakt 2 28.04.2017.a nr 17E-PL0003) summas 430 (nelisada kolmkümmend) eurot; DNA – ekspertiisikulu (ekspertiisiakt 24.03.2017) summas 1083 (üks tuhat kaheksakümmend kolm) eurot; määratud kaitsjale makstud tasu summas 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 3564 (kolm tuhat viissada kuuskümmend neli) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul tasudes igakuiselt 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). KrMS § 180 lg. 3 alusel DNA – ekspertiisikulu (ekspertiisiakt 24.03.2017.a) summas 2166 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend kuus) eurot – jätta riigi kanda. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUSE SISU Jüri MENGEL on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.11.2015 otsusega karistatud
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, järjekordselt kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 22.11.2016.a. kella 16:00, mil see Põhja prefektuuri ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti, hoidis ja valdas enda kasutuses oleva sõiduauto Citroën Nemo, reg.nr. xxxx pagasiruumis ebaseaduslikult, so omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud relvasoetamisluba või relvaluba, 5,6 mm kaliibrilist vintpüssi TOZ-8M nr xxxx. Ekspertiisiaktiga nr 17E-TB0003 tuvastati, et vintpüss relvaluku numbriga TOZ-8M nr xxxx on laskekõlbulik ning kuulub tulirelvade hulka. Samuti selles, et tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 23.11.2016.a. kella 16:30, mil see Põhja prefektuuri ametnike poolt läbiotsimisega leiti ja ära võeti, hoidis ja valdas aadressil Xxxx garaažis asuvas garaažiboksis ebaseaduslikult, so omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud relvasoetamisluba või relvaluba, 5,6 mm kaliibrilist erinevatest Toz mudelitest koostatud vintpüssi numbriga XXXX. Ekspertiisiaktiga nr. 17E-TB0003 tuvastati, et erinevatest Toz mudelitest koostatud vintpüss relvaluku numbriga XXXX on laskekõlbulik ning kuulub tulirelvade hulka. 3 Nimetatud relvad loetakse vastavalt Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 ja lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega relvadeks, mida võib omandada Relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvaseaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Oma tegevusega pani Jüri Mengel toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o
Samuti süüdistatakse Jüri Mengel’it selles, et tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 23.11.2016.a. kella 16:30, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus ära võeti, aadressil Xxxx asuvas garaažiboksis hoidis ja valdas ebaseaduslikult, so omamata vastavat relvaseaduses sätestatud luba, tulirelva, so erinevatest Toz mudelitest koostatud vintpüssi XXXX helisummutit. Relvaseaduse § 201 lg 2 järgi on vintpüssi erinevatest Toz mudelitest koostatud vintpüssi XXXX helisummuti näol tegemist tulirelva lisaseadmega ning Relvaseaduse § 201 lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Oma tegevusega pani Jüri Mengel toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, so.
Samuti süüdistatakse Jüri Mengel’it selles, et tema omamata lõhkeaine käitlemiseks vajalikku luba, kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 23.11.2016.a. kella 16:30, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus ära võeti, aadressil Xxxx asuvas garaažiboksis hoidis ja valdas ebaseaduslikult 3 tk lõhkepaketti, so mürsuplahvatuse imitatsioonilaenguid ŠIRAS-M, samuti vene päritolu RGD-33 käsigranaadi detonaatoreid ja saksa päritolu kapseldetonaatorid (Sprengkapsel No. 8), mis sisaldasid lõhkeainet. Ekspertiisiaktiga nr 17E-PL0003 tuvastati, et mürsuplahvatuse imitatsioonilaengud ŠIRAS-M sisaldasid igaüks ligikaudu 105 g segu, mis koosneb 60% ulatuses lõhkeainest trotüülist ning 40% ulatuses suitsukomponendist, samuti, et vene päritolu RGD-33 käsigranaadi detonaatorid sisaldasid igaüks ligikaugu 3,5 g tugevajõulist brisantlõhkeainet tetrüüli ja saksa päritolu kapseldetonaatorid (Sprengkapsel No. 8) sisaldasid igaüks ligikaudu 1-1,3 g initsieerivat lõhkeainet pliatsiidi või pliitrinitroresortsinaati ja tugevajõulist britsantslõhkeainet tetrüüli, heksogeeni või TEN’i, mis tähendab, et tegemist on lõhkeainega
Oma tegevusega pani Jüri Mengel toime lõhkeaine ebaseadusliku valdamise, s.o
Samuti süüdistatakse Jüri Mengel’it selles, et tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 23.11.2016.a. kella 16:30, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus ära võeti, aadressil Xxxx asuvas garaažiboksis hoidis ja valdas ebaseaduslikult, so omamata vastavat luba, detonaatoreid, nimelt 14 tk käsigranaadi detonaatorit ja 15 tk kapseldetonaatorit, so kokku 29 tk erinevat lõhkeseadeldise osa. Lõhkeseadeldiseks loetakse
järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks ja § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. (18.01.2016 – 03.07.2017 kehtinud lõhkematerjaliseaduse redaktsiooni järgi). Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 järgi lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel (alates 04.07.2017 kehtiva lõhkematerjaliseaduse redaktsiooni järgi). J. Mengelil puudus nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise või selle olulise osa käitlemiseks. 4 Ekspertiisiaktiga nr 17E-PL0003 tuvastati, et 14 tk käsigranaadi detonaatorit ja 15 tk kapseldetonaatorit saab kasutada lõhkeseadeldiste osadena, seega on detonaatorite näol tegemist
Oma tegevusega pani Jüri Mengel toime lõhkeseadeldise ebaseadusliku hoidmise, s.o
MS § 245 alusel 05.12.2017.a süüdistatav Jüri Mengel, kaitsja Mati Senkel ning ringkonnaprokurör Diana Helila sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. Lähtuvalt
lg 1 mõista liitkaristus 2 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga karistusega ning lähtuvalt
lg 2 suurendada 2 aastat vangistust 16.11.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 05.12.2017.a seisuga 3 aastat ja 9 päeva vangistust, seega kandmisele kuulub 5 aastat 9 päeva vangistust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad KrMS § 179 kohaselt lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt tulirelva ekspertiisikulu (ekspertiisiakt 19.01.2017.a nr 17ETB0003) summas 420 eurot; lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisikulu (ekspertiisiakt 28.04.2017.a nr 17E-PL0003) summas 430 eurot; DNA – ekspertiisikulu (ekspertiisiakt 24.03.2017.a nr 17E-GE0180) summas 3249 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu summas 144 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud kulud summas 312 eurot, s.o kokku summas 456 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1175 eurot. DNA ekspertiisikulust kuulub Jüri Mengelilt väljamõistmisele 1 083 eurot, ülejäänud DNA ekspertiisikulu 2 166 eurot tuleb vastavalt kokkuleppele jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg. 3 alusel kuuluvad väljamõistetavad menetluskulud ja sundraha tasumisele 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Jüri Mengel süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindub KrMS §-dest 126, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 1; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.