S § 63 lg 1 alusel
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab oleva vähemalt kaks päeva.
lg 3 p 1 alusel Toivo Kruusi suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neli) kuuks.
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 15.12.2017. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.09.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1513011 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 29.06.2017 kell 23:20 Tallinnas Läänemere tee 22 juures juhtis Toivo Kruus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,31 mg/g (tuvastatud EKEI aktiga 97I). Samuti juhtis mootorsõidukit, ei veendunud juhina, et tagurdades ei ohusta ega takista teist liiklejat, mistõttu sõitis tagurdades otsa mootorrattale Yamaha reg. märgiga xxxx ja seejärel pargitud sõidukile Opel reg. märgiga xxxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxxx ja xxxx. Eeltoodud tegevusega menetlusalune isik rikkus
lg 3 ja § 49 lg 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav ning tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Eelmisele kohtuistungile ei saanud haiguse tõttu tulla ja läbib ravikuuri. Väärteoprotokollis märgitud ajal tuli pruudi juurest, kes elab samas majas. Oli tarvitanud alkoholi ja läks pruudiga riidu, mistõttu oli sunnitud lahkuma. Ei osanud mõelda, võinuks autosse magama minna, Webasto on olemas ja saanuks ahju sisse lülitada. Plaanis aga minna ema juurde Hellerheina
lg 1 Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et tema 29.06.2017 kell 23:20 Tallinnas Läänemere tee 22 juures juhtis mootorsõidukit, ei veendunud juhina, et tagurdades ei ohusta ega takista teist liiklejat, mistõttu sõitis tagurdades otsa mootorrattale Yamaha reg. märgiga xxxx ja seejärel pargitud sõidukile Opel reg. märgiga xxxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju Anastasia Belyanskayale ja Jelena Tšudnovetsile. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii mootorrattal Yamaha reg. märgiga xxxx: vasakpoolsel küljel kriimustused, kui sõidukil Opel reg. märgiga xxxx: kahjustatud esiosa, numbrimärk. Fikseeritud vigastused eeldavad sõidukite remonti. Sellest teeb kohus järelduse, et mootorratta Yamaha reg. märgiga xxxx omanikule xxxx ja sõiduki Opel reg. märgiga xxxx omanikule xxxx on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine kahe sõiduki omanikule. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
Nimetatud sätte kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Tunnistaja xxxx ütluste kohaselt tuli ta moottorrattaga koju ja parkis selle maja ette, nägi kuidas Renault nr xxxx parkis mootorratta kõrvale nii, et lükkas mootorratta pikali. Läks kohe ja pildistas sündmust, tõstis mootorratta püsti, midagi hullu ei juhtunud. Siis aga tagurdas sama auto veel Opelile otsa. Läks ja võttis purjus juhilt auto võtmed ära ja kutsus politsei. 3 Väärteoasja materjalidest ja tunnistajate ütlustest lähtuvalt tagurdas menetlusalune isik oma juhitud sõidukiga kõigepealt vastu parkivat mootorratast ja seejärel tagurdas vastu parkivat Opelit. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning ei veenudnud tagurdama hakates selle ohutuses ning tagurdades sõitis otsa mootorrattale ja seejärel Opelile. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud ka
Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 2 Lisaks süüdistatakse menetlusalust isikut ka
224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. Ekspertiisi määruse kohaselt toimetati 29.06.2017 kell 23:20 sõiduautot juhtinud Toivo Kuus sündmuskohalt haiglasse, kuna võis olla alkoholijoobes. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiakti nr 97I kohaselt oli uuritaval ühes grammis veres alkoholisisaldus 1,36 milligrammi, laiendmääramatust +/-0,05 mg/g menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemuseks 1,31 mg/g. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase kompetentsuse kohta nr L-127. Ekspertiisiakti nr 97T kohaselt on uuringu läbiviimisel järgitud mõõtemetoodikat (ET 2.1). Seega on mõõtetulemus jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,31 milligrammi, seega rikkus ta
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud vereproovi uuringu tegemise ja sellega saadud tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli ta joobes. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 1,31 mg/g, mis on kriminaalse joobe lähedane, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii eelneva alkoholi tarvitamisest teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. 4 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõuet ja pani sellega toime
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärtegude asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 1 ja § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb raskemat karistust ette nägeva sättena lugeda
lg 2 sanktsiooni ja seetõttu karistust kohaldada
Hinnates Toivo Kruusi süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt ühes grammis veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,31 milligrammi. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid seda võib hinnata väga suureks, kuivõrd on ületatud
lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel määral, lausa maksimaalse määra lähedasena (1,49 mg). Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Arvestades käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude asjaolusid, s.h seda, et menetlusalune isik põhjustas lisaks ka liiklusõnnetuse, millega tekitas kahele isikule varalist kahju, siis on kohtu hinnangul isiku süü süütegude kogumis hinnatav küllaltki suurena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Nii väärteoprotokollis kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga ka arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt, saab järeldada, et isik asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, mis ilmselgelt raskendas tal liiklusolude tajumist ning seetõttu põhjustas ka liiklusõnnetuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest. Menetlusaluse isiku isikuandmetest ei nähtu, et tal oleks püsivat sissetulekut ning isik ise on 5 viidanud oma väga raskele majanduslikule olukorrale ning võimetusele trahvi tasuda. Samuti arvestades süü suurust ja väärtegude asjaolusid, asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes ei ole varasemalt aresti kohaldatud, siis peab kohus võimalikuks mõista aresti ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 sätetest asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Samuti peab kohus menetlusaluse isiku vanust ja terviseseisundit arvestades võimalikuks määrata aresti kandmise KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi pikema aja jooksul.
lg 2 ja § 223 lg 1 näevad lisaks rahatrahvile ja arestile ette põhikaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Lisaks põhikaristusele näevad
lg 3 p 1 ja § 223 lg 2 sanktsioonid ette ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise lisakaristusena. Kuivõrd süüteod on toime pandud ühe teoga, tuleb lähtuda
lg 3 p 1 sanktsioonist, mille kohaselt võivad kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse või kohaldamata jätmisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud suurena
Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,31 mg/g, mis on
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba
Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem kehtiv karistus
ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 3 p 1, et karistuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. 6 Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul kehtiv karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning ka siis kohaldati menetlusaluse isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, mis näitab seda, et tegemist on korduva samalaadse süüteo toimepanemisega. Nagu kohus juba eelpool leidis, on lisaks süütegude korduvusele antud juhul tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse, mis tingis ka liiklusõnnetuse põhjustamise ning kahele isikule varalise kahju tekitamise. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt arest ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Samuti teadis juhtimisõiguse saanud ja seetõttu eeldatavalt ka liiklusnõudeid teadev kaebuse esitaja seda, et sõiduki juhtimisele keelatud seisundis võib järgneda nii rahatrahv, arest kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaebuse esitajat on eelnevalt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest, mistõttu oli talle ka teada, missugune võib olla karistus kui ta paneb toime samalaadse väärteo. Selline teadmine menetlusalust isikut ei mõjutanud ning menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegusid arvestades saab tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku käitumine liikluses ei ole muutunud. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema senine mugav elulaad säiliks. Menetlusaluse isiku käitumine väärtegusid toime pannes viitab üheselt sellele, et mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis oli teadlik ja tahtlik tegevus, mistõttu arvestades süütegude iseloomu, süü suurust, menetlusaluse isiku karistusandmeid ning õiguskorra kaitsmise huve, on lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistati menetlusalust isikut 3 kuulise lisakaristusega ja selline lisakaristuse määr menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sundinud, leiab kohus, et menetlusesemeks olevate väärtegude kogumi eest kohaldatav lisakaristus peab olema rangem, et sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma liikluse ohustamisest. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsiooni alammäära ületavas määras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.