3-17-2625/3

Haldusasi nr 3-17-2625 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2017.a, Tallinn Haldusasja number 3-17-2625 Haldusasi S.O.i kaebus prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevusele ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus S.O.ile.
2. Jätta S.O.i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. S.O. esitas 30.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb prokuratuuri kohustamist vastama kaebustele seoses ebaseaduslike ülekuulamistega seaduses sätestatud tähtaja jooksul, KAPO ametnike kohustamist lõpetama kaebaja survestamine kolmandate isikute kaudu ja ebaseaduslike uurimistoimingute läbiviimine, prokuratuuri kohustamist uurima kõnesolevat õigusrikkumist kriminaalmenetluse raames ning ebaseaduslike ülekuulamistega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ühtlasi esitas S.O. taotluse esindaja määramiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine
4. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.
5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub KrMS-s sätestatud korras ja edasikaebamisel on võimalik pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §d 228–232). Halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust. Seega ei saa halduskohus lahendada Kaitsepolitseiameti uurimistoimingute peale esitatud kaebust ega kohustada prokuratuuri kaebaja poolt kriminaalasjas esitatud kaebuseid läbi vaatama.
6. Halduskohtu pädevusse ei kuulu ka süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine toimub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Kui prokuratuur jätab taotluse tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui prokuratuur oleks pidanud taotluse lahendama (SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS §s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses.
7. Eeltoodust lähtuvalt ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
8. Kaebaja esitas kaebuses taotluse määrata talle advokaat. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena. Kuna kohus leidis eelnevalt, et praeguse kaebuse lahendamine ei ole tema pädevuses, siis ei saa halduskohtu pädevuses olla ka asjaga seotud riigi õigusabi taotluse lahendamine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys