Obsah (8)

§ 168§ 169§ 163§ 651§ 657§ 436§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-5

) § 163 lg 1 kohaselt täielikult nende endi kanda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile 81% menetluskuludest hageja kanda ja 19% kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus jättis kaalumata vaidluse sisu ja menetluse käigu ning põhjendamata, miks jäävad kulud poolte endi kanda.
3. Kohus jättis kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata olulised ja asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Hageja tugines hagiavalduses ja kogu menetluse vältel käsundita asjaajamise sätetele. Kohus jättis hagi nimetatud sätete alusel rahuldamata, kuna hageja 3 nõue oli tõendamata ja osaliselt aegunud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt seetõttu, et kostja võttis hagi selles osas sisuliselt õigeks. Kuna hagi jäi muus osas rahuldamata, on põhjendamatu jätta kulud poolte enda kanda.
4. Kohus jättis arvestamata, et kostja sai nõude aluseks olevatest arvetest ülevaate ja kujundada oma seisukoha alles pärast seda, kui hageja need lõpuks 26.05.2016 kohtule esitas. Seetõttu sai kostja hageja nõuet osaliselt tunnistada alles oma lõplikes seisukohtades. Kuna kostja võttis hagi osaliselt õigeks, tuli menetluskulude jaotamisel kohaldada

§ 168lg-t 6.

Tõendite hilisema esitamisega põhjustas hageja menetluse venimise ja kostjale täiendavad kulud (

§ 169lg 1).

Tõendatud ei ole hageja väide, et ta on enne kohtusse pöördumist esitanud nõudeid kohtuväliselt. 21. Kohus jättis tähelepanuta kostja seisukoha, et menetluskulud tuleb jaotada

§ 163

lg 1 ja § 168 lg 4 ( kostja pidas silmas § 168 lg-t 6) alusel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus ei selgitanud, miks ta kostja seisukohaga ei arvesta. 22. Arvestades tsiviilasja asjaolusid, ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ulatuses, milles hagi jäeti rahuldamata. Kohaldada oleks võinud

§ 163

lg-t 2, kuna kostja pakkus lõplikus seisukohas lahendust, mille maakohus ka tegi. Kohus rikkus menetluskulude jaotamisel diskretsiooniõigust. Kui hagi rahuldamata ja rahuldatud osa suurusjärk on oluliselt erinev, tuleb seda kulude jaotuse üle otsustamisel arvestada. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1463,62 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 26.03.2015 kuni selle tasumiseni. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
3. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jaotab menetluskulud teisiti. 27.

§ 163

lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab

§ 163

lg 1 jätta menetluskulud ka poolte endi kanda, kuid sellist otsustust tuleb kohtul põhjendada. Kohtul tuleb

§ 163lg 1 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane.

28. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole maakohus põhjendanud, milliste asjaolude alusel pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis üksnes üldsõnaliselt, et arvestab vaidluse sisu ja menetluse käiku. Mida maakohus seejuures silmas pidas, ei ole otsuses märgitud. Sellega rikkus maakohus

§ 436lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

4

1. Kohtul tuleb mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides arvestada muu hulgas nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-18-17 p 17, nr 3-2-1-87-13 p 17, 11.06.2014 nr 3-2-1-40-14 p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kui menetluses esineb asjaolusid, mis annaks alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Praeguses asjas selliseid asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul ei ole.
2. Kuigi hageja esitas kostjale kompromissiettepaneku, millele ta ka apellatsioonkaebuse vastuses viitab, ei saa seda käesolevas asjas menetluskulude jaotamisel arvestada.

§ 163

lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja pakutud kompromissi kohaselt oli ta nõus loobuma viivisenõudest ja kostja pidi tasuma põhivõla 7438 eurot (I kd lk 195). Nimetatud summa ei vasta hagi rahuldamise ulatusele. Kostja kompromissi ei pakkunud. 31. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu

§ 168lg 6 kohaldamisele, nagu kostja soovib, sest ta ei võtnud hagi kohe õigeks.

Iseenesest on õige, et hageja ei esitanud koos hagiavaldusega kohtule enamikku arvetest ja ta tegi seda alles 26.05.2016, kui kostja oli juhtinud nende puudumisele tähelepanu. Asja materjalist nähtub, et need arved tehti kohtu eksimuse tõttu kostjale nähtavaks alles 08.11.2016 (I kd lk 186). Kostja kinnitas nende kättesaamist 21.11.2016, st viivitusega (I kd lk 187) ja võttis hagi osaliselt õigeks alles 10.04.2017 menetlusdokumendis (II kd lk 25). Seega põhjustas menetluse venimist nii hageja kui ka kostja tegevusetus, mistõttu ei kuulu ka

§ 169lg 1 kohaldamisele.

1. Hageja põhinõue oli 7438 eurot, millest maakohus rahuldas kostja poolt hagi osalise õigeksvõtmise tõttu 1463,62 eurot. Muus osas oli kohtu hinnangul hagi aegunud või tõendamata. Hagi jäi 81 % ulatuses rahuldamata. Kuna hageja kohtuotsust ei vaidlustanud ja see on hagi osalise rahuldamise osas jõustunud, ei saa ta käesolevas apellatsioonimenetluses tugineda väidetele, et ta maakohtu otsuse põhjenduste ja seisukohtadega ei nõustu ning hagi esitamine hagetud summas oli õigustatud. Ringkonnakohus jätab hageja sellekohased väited tähelepanuta.
2. Ringkonnakohus arvestab asjaolu, et hagi rahuldatud ja rahuldamata osad on oluliselt erinevad. Seetõttu on õiglane jaotada menetluskulud

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

34.

ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sellisel juhul tuleb lähtuda

§-st 163, st hagi osalisest rahuldamisest (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-19-13 p 16, nr 3-2-1-18-17 p 18). Seetõttu jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 81% ulatuses hageja kanda ja 19% ulatuses kostja kanda. 35. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks

§ 174

lg 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 5