← Eesti

2-17-3368/14

Obsah (7)§ 477§ 138§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3368 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxx(Xxxx) vastu abielu l

) § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 477

lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate kulud.

  1. Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt hageja vastuväiteid, kostja lepinguliste esindajate mõistlikku tunnitasu suurust ning seejärel lepinguliste esindajate poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust iga toimingu puhul eraldi. Lõpuks võtab kohus seisukoha hageja 3 taotluse osas tasuda väljamõistetud menetluskulusid osamaksetega.
  2. Seoses hageja väitega, et 29.03.2017, 12.04.2017 ja 02.05.2017 menetluskulude hüvitamise nõuded tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei esitanud kohtule nimetatud kulude aluseks olevaid dokumentaalsed tõendid, mistõttu ei ole teada, et e-kirjad, seisukohad ja selgitused on seotud antud kohtumenetlusega, kuna käimas on ka teised kohtuvaidlused, märgib kohus, et kuivõrd konfidentsiaalsete dokumentide küsimine kulude tõendamiseks ei ole ühelgi juhul põhjendatud ja menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et kulud on ka tegelikkuses kantud, millisele seisukohale on jõudnud mitmeid kordi ka Riigikohus, muuhulgas oma 13.11.2013 lahendi 3-2-1-115-13 punktis 26, ei pidanud kohus käesoleval juhul, juhindudes ka

§ 477

lõike 7 teisest lausest, vajalikuks nõuda kostjalt täiendavaid dokumente, vaid kohus kontrollib ise iga lepinguliste esindajate poolt teostatud toimingute sisu ja mahtu eraldi.

  1. Seoses väitega, et kostja lepingulised esindajad ei pidanud paljusid toiminguid teostama, kuivõrd need olid teostatud juba eelnevalt tsiviilasja 2-17-2333 menetluse raames, ei ole samuti asjakohane, kuivõrd nimetatud menetluse ja käesoleva menetluse raames arutati erinevaid asju, s.o vastavalt lapse hooldusõigust ja abielu lahutamist puudutavaid küsimusi, mistõttu käesoleva asja menetluses ei olnud võimalik ega ka ei esitatud täpselt samu seisukohti ning tõendeid, samuti pidi viitama erinevatele, sealhulgas rahvusvahelistele, õigusaktidele. Lisaks ei saanud kostja jätta tutvumata hageja poolt kohtule esitatud seisukohtadega ega ka kohtumäärustega.
  2. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärade osas. Kostjat esindasid kohtumenetluses esindajad, kelle tunnihindadeks olid 140,00 eurot ja 150,00 eurot (viimase hinnaga teostati vaid 1 toiming), millele käesoleval juhul ei lisandu käibemaksu, kuna kostja eest tasub arveid Kreekas käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühing. Hageja vaidlustas tunnitasu määra, kuna tema hinnangul ei peaks advokaatide tunnitasu ületama 120,00 eurot, mida on ka Riigikohtu poolt korduvalt tunnustatud. Kohus märgib, et käesolevaks ajaks on kohtupraktika muutunud. Näiteks ei ole Riigikohtu 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punkti 14 kohaselt välistatud tunnitasu 153,00 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 lahendi tsiviilasjas 2-1345357 kohaselt ka 160,00 eurot. Riigikohtu 03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasu 193,20 eurot. Lisaks on Riigikohus selgitanud oma 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punktis 14, et eelduslikult on ajakirjanduses avaldatu kohaselt aastal 2008 advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega tõusnud. Kuivõrd käesoleval juhul osutati teenust valdavalt tunnihinnaga 140,00 eurot, samuti ei dubleerinud esindajad toiminguid, leiab kohus, arvestades ka käesolevas asjas esitatud seisukohtade ja tõendite hulka, samuti esindajate kõrget kvalifikatsiooni ja suuri praktilisi kogemusi, et käesoleval juhul saab pidada kostja poolt soovitud tunnitasu suuruseid põhjendatuks. Kuigi tegemist on kõrge hinnaga pidi hageja menetluse algusest alates arvestama asjaoluga, et kostjat esindavad kõrge kvalifikatsiooniga vandeadvokaadid. Seejuures märgib kohus, et kohus arvestab esindajate kõrget kvalifikatsiooni ka hinnates toimingute teostamisele kulunud põhjendatud aega. Lisaks märgib kohus, et eelnimetatud tunnitasu aluseks võtmist õigustab ka asjaolu, et hageja ei pea käesoleval juhul hüvitama kostjale käibemaksu.
  3. Alljärgnevalt analüüsib kohus iga kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingu ja selle teostamise peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi. 13.
  4. Esmalt koostas kostja lepinguline esindaja kostja vastuväiteid abielu lahutuse hagi menetlusse võtmisele, 1,0 h ja 30 minutit, 210,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kuivõrd nimetatud toiming hõlmas endas kindlasti ka hagiavalduse ja selle lisadega tutvumist (t/l 5-10), samuti kohtukirjaga (t/l 25) tutvumist, siis leiab kohus, arvestades ka kostja 4 vastuse ja selle lisade sisu ja mahtu (t/l 33-114), et nimetatud toimingute ajakulu kokku 1,0 h ja 30 minutit on igal juhul põhjendatud, mistõttu kuulub ka hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kostja poolt soovitud 210,00 eurot. 13.
  5. Järgnevalt tutvus kostja lepinguline esindaja kliendi e-kirjadega ja koostas vastuskirja seoses hageja 20.03.2017 puuduste kõrvaldamisega, 20 minutit, 50,00 eurot (Aivar Pilv tunnihinnaga 150,00 eurot). Kuivõrd ka nimetatud toiming pidi endas kindlasti hõlmama hagiavalduse täpsustuse ja nende lisadega tutvumist (t/l 26-32) ning igal juhul on põhjendatud mõistlik ajakulu kliendiga suhtlemiseks, kusjuures kostja lepingulised esindajad ei taotlenud ka eraldi hageja poolt 04.04.2017 kohtule esitatud seisukoha ja selle lisade (t/l 117-159) tutvumise ajakulu hüvitamist, asub kohus seisukohale, et ka nimetatud ajakulu hüvitamine hageja poolt kostjale on õigustatud, mistõttu kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele eelnimetatud toimingute eest 50,00 eurot. 13.
  6. Kostja lepinguline esindaja tutvus ka menetlusse võtmisest keeldumise määrusega ning edastas kliendile e-kirja, 10 minutit, 23,33 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Arvestades kohtumääruse (t/l 160-162, kahepoolne) sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et ka nimetatud ajakulu kliendiga suhtlemiseks on igati mõistlik, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja poolt soovitud 23,33 eurot. 13.
  7. Ka tutvus kostja lepinguline esindaja hageja määruskaebusega ja edastas seda koos selgitustega kliendile, 50 minutit, 116,67 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot) ning koostas sellele ka vastust, 3,0 h ja 45 minutit, 525,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kohus, arvestades ka siinkohal nii määruskaebuse (t/l 163-165, kahepoolne) kui ka vastuse (t/l 172-174, kahepoolne) sisu ja mahtu, samuti kostja esindaja kõrget kvalifikatsiooni, asub seisukohale, et eelnimetatud toimingute ajakulu kokku võiks maksimaalselt olla 2,5 h (0,5 h määruskaebuse tutvumise eest ja 2,0 h vastuse koostamise eest), mille eest on tasu kokku 350,00 eurot. Seega jätab kohus kindlaksmääramata ja välja mõistmata menetluskulu 291,67 eurot. 13.
  8. Seejärel tutvus kostja lepinguline esindaja hageja määruskaebusega ja koostas sellest kliendile kokkuvõtet, 33 minutit, 77,00 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kuivõrd käesoleval juhul ei valda kostja kohtule teadaolevalt eesti keelt oli ka nimetatud toimingu teostamine kostja esindaja poolt kohtu hinnangul vajalik, vaatamata sellele, et Riigikohus nimetatud asja menetlusse ei võtnud. Seejuures on eelnimetatud ajakulu hüvitamine hageja poolt kostjale põhjendatud ka seda enam, et kostja ei taotlenud rohkem kliendiga suhtlemise ajakulu hüvitamist kui Riigikohus jättis asja menetlusse võtmata. Samuti ei taotletud kostja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (t/l 188-191) ega Riigikohtu määrusega (t/l 200) tutvumise ajakulu hüvitamist. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele ka eelnimetatud toimingute teostamise eest 77,00 eurot. 13.
  9. Viimase toiminguna koostas kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja (t/l 202203), 20 minutit, 46,67 eurot (Merilin Ojasaar tunnihinnaga 140,00 eurot). Kohus, arvestades seejuures ka Riigikohtu 11.11.2014 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-77-14 punktiga 12, mille kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga

§ 175

lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise, leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole

§ 175lõike 1 mõttes vajalik kulu, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda.

Nimetatud seisukohale jääb kohus ka vaatamata uuele menetluskulude nimekirja esitamise regulatsioonile, rõhutades, et antud juhul toimus menetluskulude kindlaksmääramine pärast menetluse lõppu nagu varasemalt. Kohus märgib, et korrektse menetluskulude nimekirja koostamine, misjuures peaks lepinguline esindaja korrektse menetluskulu nimekirja esitama ka oma kliendile, on otseselt lepingulise esindaja enda huvides. 5 Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kostja taotluse hüvitada menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit, rahuldamata. Seega jätab kohus kindlaksmääramata ja välja mõistmata menetluskulu summas 46,67 eurot. 13.

  1. Kostja põhjendatud õigusabikulude suurus on seega 710,33 eurot (210,00 + 50,00 + 23,33 + 350,00 + 77,00). Kindlaksmääramata ja välja mõistmata jätab kohus seega kostja menetluskulud summas 338,34 eurot (291,67 + 46,67). Kohus peab eelnimetatud summat ka käesoleva asja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
  2. Lisaks palus hageja ajatada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumist, selliselt et hageja võiks tasuda menetluskulud vastavalt graafikule, s.o iga
  3. kuupäevaks võrdsete (200,00 euro) osamaksetena alates kohtulahendi tegemisele järgnevast kuust. Kohus palus oma 25.09.2017 e-kirjaga hagejal selgitada ja tõendada vajadust hüvitada kostja poolt kantud menetluskulud osamaksetena. Oma 27.09.2017 kohtule esitatud seisukohas märkis hageja üksnes, et tema ja temaga koos elava lapse igakuised kulud on kokku 976,00 eurot. Seejuures ei esitanud hageja kohtule kulude kohta ühtegi tõendit ega toonud taotluses välja isegi oma sissetulekute suurust. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja taotlus ajatada kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude tasumist, tuleb jätta rahuldamata.
  4. Kohus on seisukohal, et muud esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. 16.

§ 174

lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul ei palunud kostja käibemaksu hüvitada. 17.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul palus kostja viivise välja mõista. Seega mõistab kohus viivise ka välja. 18.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.