KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-4324 Tsiviilasi K.M. ja M.K. hagi J.M. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 832,50 eurot + 832,50 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.M. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): J.M. (ik: XXX) Vastustajad (hagejad): K.M. (ik: XXX) ja M.K. (ik: XXX), seaduslik esindaja K.K. , lepinguline esindaja Merle Albrant esindajad Tartu Maakohtu
- mai 2017 otsus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- mai 2017 otsus osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks alates
- maist 2017 välja elatise 210 eurot ühe lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära ühe lapse kohta kuus, millest on maha arvatud pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest kuus, kuni laste täisealiseks saamiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista J.M. lt välja elatis K.M. ja M.K. kasuks alates
- maist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni 117 eurot 50 senti ühe lapse kohta kuus.
- Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
- Rahuldada hagi osaliselt. Suurendada Tartu Maakohtu
- septembri 2016 määrusega J.M. lt laste K.M. ja M.K. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ning mõista J.M. lt välja elatis K.M. ja M.K. kasuks alates
- maist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni 117 eurot 50 senti ühe lapse kohta kuus.
- J.M. l tuleb resolutsiooni punktis 2 temalt välja mõistetud elatis maksta K.K. pangakontole nr XXX iga kuu
- kuupäevaks selgitusega „elatis“.
- Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- K.M. (sünd XXX) ja M.K. (sünd XXX) (hagejad) esitasid 19.03.2017 maakohtule hagi J.M. (kostja) vastu elatise suurendamiseks pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on
- aastal 235 eurot kuus, lapse kohta. Kohtuistungil nõustusid hagejad vähendama taotletud elatist poole lapsetoetuse summa võrra, paludes suurendada elatist 210 euroni kuus lapse kohta alates 01.05.
- Hagiavalduse kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 19.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12512 kompromissi, millega kostja kohustus maksma elatist kummalegi hagejale 107,50 eurot kuus alates 18.08.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 19.09.2016 kohtumääruses sätestatud elatisesumma ei võimalda muutunud majanduslike olude ja hindade tõttu enam laste ülalpidamist määral, mis oli võimalik kokkuleppe sõlmimise ajal, kuna pidevalt suurenevad kulutused eluasemele, toidule, huvitegevusele, koolitoidule jms nii seoses laste kasvamise kui ka elukalliduse tõusuga. M kulud moodustavad 470 eurot ja K kulud 480 eurot kuus.
- Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et tal ei ole võimalik suuremat elatist maksta. Kostja oli
- aprillini töötu, nüüd töötab ta osalise koormusega ja tema brutopalk on 550 eurot kuus. Kostja igakuised kulud moodustavad 490 eurot, kostjal on ka võlgnevused. Kostja on andnud lastele taskuraha ja ostnud asju, K käib isa juures söömas. Lapsed ütlevad, et emalt nad taskuraha ei saa. Hagejate kulud on ülepaisutatud. Arvestatud ei ole hagejatele makstavaid lastetoetusi. MAAKOHTU LAHEND 2
- Tartu Maakohus rahuldas
- mai 2017 otsusega hagi osaliselt ning suurendas Tartu Maakohtu
- septembri 2016 määrusega J.M. lt K.M. ja M.K. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ning mõistis J.M. lt K.M. ja M.K. kasuks alates
- maist 2017 välja elatise 210 eurot ühe lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära ühe lapse kohta kuus, millest on maha arvatud pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest kuus, kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on elatis hagejate ülalpidamiseks määratud poolte vahel sõlmitud ja kohtu kinnitatud kompromissiga 19.09.
- Sellega on kostjat kohustatud maksma elatist alates 18.08.
- a 107,50 eurot kummalegi lapsele kuus. Elatis peab katma laste vajalikud kulud. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.
- a 235 eurot). Selles ulatuses ei tule lapse kulusid tõendada. Hagejad on näidanud oma kulutuste suuruse ja need on vähemalt 470 eurot lapse kohta. Kuludes ei ole liialdusi. Ka kostja on öelnud, et lastega koos elades andis ta laste emale 500–600 eurot kuus elamiseks ning koju tulles osteti kõik asjad kostja palga eest. Seega oli laste elustandard ka isaga koos elades umbes taoline nagu praegu. Kohus nõustus hagejatega, et PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis annaksid kostjale aluse maksta elatist vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei esine. Kostja on täisealine töövõimeline isik, kellel puuduvad ülalpidamiskohustused muude isikute ees. Kostja töötab osalise tööajaga (20 tundi nädalas). Kostja töötasu on 550 eurot kuus. Töötades samadel alustel täistööajaga, oleks tema töötasu 1100 eurot kuus. Kostjal on kõik eeldused ja võimekus töötada ning teenida laste ülalpidamiseks vajalikku mistahes summat. Arvestades hagejate taotlust ja tuginedes Riigikohtu seisukohale tsiviilasja nr 3-2-1-174-16 p-s 13, on põhjendatud elatise suurendamine alates 01.05.2017 mõlemale hagejale summani, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest (praegu 25 eurot), ehk praegu 210 euroni lapse kohta. K puudega lapse toetust ei tule tema elatisesumma määramisel arvesse võtta. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusest nähtub, et lapsele on vajalikud lisakulud tema juhendamisele, kõrvalabile, ravimitele, sh kõrvalabi söömisele. Kohtuistungil selgus vanemate ütlustest, et lapsel on soovitavad ja mitte väga soovitavad toidud ja toiduained. Selliste valikute tegemine on rahaliselt kulukam. Seetõttu on põhjendatud, et lisakulude katmiseks ette nähtud puudega lapse toetus lisandub vanemate poolt lapsele antavale elatisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- J.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- mai 2017 otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus arvestanud kostja sissetulekuga, ehkki kostja esitas kohtule oma töölepingu, üürilepingu ja väljaminekute suuruse. Kostja brutopalk on 550 eurot, s.o 470 eurot neto kuus. Makstes elatist igakuiselt 420 eurot, jääb kostjale endale 50 eurot, millega ei ole võimalik ära elada. Kooselu ajal hagejate seadusliku esindajaga töötas kostja Soomes ja sai kordades suuremat palka, mis võimaldas anda hagejate seaduslikule esindajale igakuiselt 500–600 eurot ja lisaks katta pere eluasemekulud. Eestis makstav töötasu seda ei võimalda. Kostja suudab maksimaalselt maksta elatist 235 eurot kuus kahele lapsele kokku. Kostjat ei saa sundida uuesti välismaale tööle minema, ta on Soomes töötanud 13 aastat ning soovib nüüd lõpuks Eestis elada. Kostja töötab osalise tööajaga, kuna tööandajal ei ole täiskoormusega tööd anda, kuid 3 teenib siiski Jõgeva maakonna keskmist töötasu. Kostja ei ole elatise maksmisest tahtlikult kõrvale hoidnud. Võlg tekkis seetõttu, et kostja oli vahepeal töötu; 2) ostis hagejate viidatud liikuri lastele nende vanaema, mitte kostja. Võimalusel on kostja andnud lastele taskuraha, et lastel veidi raha oleks ja nad vargile ei läheks; 3) ei vaja K eritoitu vms, K ei käi ka trennis, mis kulude tegemist nõuaks. Tartus arsti juures käiakse mitte tihedamini kui poole aasta tagant.
- K.M. ja M.K. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Menetluskulud paluvad hagejad jätta poolte endi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on Eesti Vabariigis kehtestatud elatise miinimummäär laste kasvatamiseks vajalik summa ning selles ulatuses tehtud kulutused ei vaja eraldi tõendamist. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek on täiskohaga tööl käies 470 eurot bruto kuus; 2) ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et tal on õigus maksta elatist miinimumist väiksemas summas vaid seetõttu, et tal pole piisavat sissetulekut. Kostja töötab poole kohaga ning tema sissetulek on töölepingu järgi 550 eurot kuus. Kostja ei esitanud pangakonto väljavõtet, millest olnuks näha, kui palju kostja sissetulek koos kõigi lisatasudega moodustas. Samuti pole kostja põhjendanud, miks tal pole võimalik leida lisatööd. Hagejate arvates varjab kostja oma sissetulekuid elatise maksmisest kõrvalehoidmise eesmärgil; 3) ei ole kostja poolt lastele raha andmine laste huvides, kuna lapsed kasutavad seda maiustuste ostmiseks, st seda raha ei kulutata laste huvides. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus suurendas Tartu Maakohtu 19.09.2016 määrusega kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist alates 01.05.
- a 107,50 eurolt 210 euroni ühe lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alamäära ühe lapse kohta kuus, millest on maha arvatud pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise hagejate kasuks alates 01.05.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 117,50 eurot ühe lapse kohta kuus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Seega ringkonnakohus kontrollib, kas maakohtu vaidlustatud otsusega kostjalt Tartu Maakohtu 19.09.2016 määrusega hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurendamine 107,50 eurolt pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast ühe lapse kohta kuus, millest on maha arvatud pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest kuus, s.o praegu 210 eurot kuus (kahele lapsele kokku 420 eurot), on põhjendatud.
- Poolte vahel on varem toimunud kohtuvaidlus, kus hagejad taotlesid kostjalt elatise väljamõistmist. Tsiviilasjas nr 2-16-12512 on Tartu Maakohus 19.09.2016 määrusega kinnitanud kompromissi, millega kostja kohustus maksma elatist kummalegi hagejale 107,50 eurot kuus. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32), et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava 4 elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Samuti on Riigikohus selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 36, 37.1), et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Ülaltoodud asjaolusid ei ole maakohus vaidlustatud otsuses tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et saab rikkumise kõrvaldada, tuvastada maakohtu poolt tuvastamata jäetud asjaolud ja hinnata tõendeid uuesti (TsMS § 652 lg 3 p 1, lg 5) ning teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
- Hagejad on esitanud maakohtule hagi elatise suurendamiseks seadusjärgse miinimumini 19.03.2017, s.o kuus kuud pärast kompromissi kinnitamist 19.09.2016 (kohtuistungil nõustusid hagejad vähendama taotletud elatist poole lapsetoetuse summa võrra, paludes suurendada elatist 210 euroni kuus lapse kohta alates 01.05.2017). Hagiavalduse kohaselt ei võimalda 19.09.2016 kohtumääruses sätestatud elatisesumma 107,50 eurot kuus muutunud majanduslike olude ja hindade tõttu enam lapse ülalpidamist määral, mis oli võimalik kokkuleppe sõlmimise ajal, kuna pidevalt suurenevad kulutused eluasemele, toidule, huvitegevusele, koolitoidule jms nii seoses laste kasvamise kui ka elukalliduse tõusuga. Kompromissis ettenähtud elatis moodustas selle kokkuleppimise ajal kahele lapsele kokku poole miinimumtöötasust, s.o ühele lapsele ¼ miinimumtöötasust. Lähtudes Riigikohtu juhistest, tuleb eeldada, et sellises suuruses elatisega olid laste vajadused kaetud, ning asjas tuleb kindlaks teha, millised asjaolud võeti aluseks tsiviilasjas nr 2-16-12512 kompromissi sõlmimisel ja kas nimetatud asjaolud on möödunud kuue kuu jooksul oluliselt muutunud. Ringkonnakohus võtab kohtu infosüsteemist TsMS § 230 lg 3 alusel asja juurde tsiviilasjas nr 2-16-12512 esitatud hagiavalduse ja 15.09.2016 toimunud kohtuistungi protokolli. Tsiviilasjas nr 2-16-12512 esitatud hagiavalduses on toodud M kulud välja 290 euro ja K kulud 340 euro ulatuses kuus. Kompromiss sõlmiti 15.09.2016 maakohtu istungil ning hagejate seaduslik esindaja ei ole istungil esitanud mingeid väiteid selle kohta, et kokkulepitud summa ei ole laste vajaduste katmiseks piisav. Praeguses asjas esitatud hagiavalduse kohaselt moodustavad M kulud 470 eurot ja K kulud 480 eurot kuus. Väljatoodud kulusid võrreldes nähtub, et mitmekordselt on suurenenud kulutused riietele-jalanõudele (M 20 eurolt 100 euroni ja K 20 eurolt 70 euroni), telefonileinternetile (5 eurolt 20 euroni mõlemal lapsel), ettenägematutele kulutustele (suurem arstikulu, kaotatud esemed; 15 eurolt 50 euroni mõlemal lapsel; samas on eraldi artiklina kirjas ka igakuine ravimikulu mõlemal lapsel 20 eurot, varem M 5 eurot ja K 30 eurot) ning taskurahale (5 eurolt 20 euroni mõlemal lapsel, seda olukorras, kus hagejate seaduslik esindaja on tauninud kostja poolt lastele taskuraha andmist, leides, et lapsed kulutavad selle ebatervislikule toidule). Kahekordselt on suurenenud ka kulutused hügieenitarvetele (10 eurolt 20 euroni mõlemal lapsel) ning koolitarvetele ja üritustele (10 eurolt 20 euroni mõlemal lapsel). Samas suurimad 5 kuluartiklid, s.o toidukulud ja kommunaalkulud, on jäänud sisuliselt samaks (M toidukulu on märgitud 10 euro võrra suuremana, 150 euro asemel 160 eurot). Ka transpordikulude osas ei ole olulist muutust (suurenemine 5 euro võrra M). Kulud treeningutele on märgitud K summas 30 eurot, M see kulu puudub (varasemalt mõlemal lapsel 15 eurot). Kohtuistungil on hagejate seaduslik esindaja aga selgitanud, et tegelikult ei käi ka K püsivalt treeningutel-ringides. Kostja töötab esitatud töölepingu järgi OÜ-s X osalise tööajaga (20 tundi nädalas) ehitajana ja saab brutotöötasu 550 eurot kuus, st kostja saab poole kohaga töötades veidi suuremat töötasu kui Vabariigi Valitsuse poolt täistööajaga töötamisele kehtestatud miinimumtöötasu. Maksu- ja Tolliameti 05.05.2017 vastusest maakohtu järelepärimise nähtub, et perioodil 01.06.– 31.10.2016, s.o kompromissi sõlmimise ajal, on kostja saanud töötasu A.E X OÜ-lt kokku 2750 eurot, s.o 550 eurot (bruto) kuus. Seega kostja on küll vahetanud töökohta, kuid tema töötasu ei ole kompromissi sõlmimise ajaga võrreldes muutunud. Avalike registrite andmetest nähtub, et kostjale ei kuulu kinnisvara, mootorsõidukeid ega osalusi äriühingutes. Vastuseks hagejate väitele, et kostja on
- a märtsis hagejate seaduslikule esindajale saadetud sõnumis teatanud, et ta teenib väga hästi, märgib ringkonnakohus, et ei pea kostja varalise seisundi hindamisel võimalikuks lähtuda kostja ja hagejate seadusliku esindaja sõnumivahetusest, mida on peetud seonduvalt hagejate vanemate vaheliste varaliste vaidlustega. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud ja esitanud ka vastava töölepingu muudatuse, et tema saab täistööajaga töötades seaduses sätestatud miinimumtöötasu, s.o 470 eurot (bruto) kuus. Ka eelmise hagi esitamise ajal sai hagejate seaduslik esindaja hagiavalduse kohaselt miinimumtöötasu. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Vaidlust ei ole selles, et hagejate vanemate kooselu ajal töötas kostja valdavalt Soome Vabariigis, kuid juba kompromissi sõlmimise ajal ja ka praegu töötab Eestis. Seetõttu on hagejate mõlema vanema sissetulekud tagasihoidlikud ning nende väikelinnas (Jõgeval) asuvas elukohas on oluliselt suurema töötasuga töökoha (või täistööajaga töö või lisatöö vms) leidmine ilmselgelt keerulisem kui see oleks suuremas linnas. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, säästlik majandamine on hagejate vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu ning hagejate üldsõnaline põhjendus elukalliduse tõusust ja laste kasvamisest ei anna alust pidada laste vajaduste suurenemist vaid poole aasta jooksul hagiavalduses toodud ulatuses põhjendatuks. Riigikohus on samas leidnud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 34), et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. Kompromissi sõlmimise ajal oli töötasu alammäär 430 eurot kuus, alates 01.01.2017 on see 470 eurot kuus, seega saab eeldada, et üldine elukallidus on pärast kompromissi sõlmimist möödunud kuue kuu jooksul mõnevõrra siiski suurenenud. Kostja on apellatsioonkaebuses sisuliselt nõustunud elatisesumma vastavas ulatuses suurendamisega, märkides, et maksimaalselt suudab ta maksta 235 eurot kuus kahele lapsele kokku. Ringkonnakohus leiab, et sellises ulatuses on elatise suurendamine põhjendatud, s.o alates 01.05.2017 tuleb määrata elatise suuruseks kummalgi hagejale 117,50 eurot kuus.
- Ringkonnakohus märgib sellise elatise suuruse kohta veel, et Riigikohus on elatise väljamõistmise asjade lahendamiseks andnud juhise (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 20.2, 20.3), et lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, 6 olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad ning et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Ka eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates antud juhul laste igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt elatist kahele lapsele kokku 235 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses hagejate seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused (M 50 eurot, K 50 eurot + 80 eurot kuus; sh lapsetoetus suureneb perehüvitiste seaduse § 17 järgi 01.01.
- a 55 eurole ja 01.01.
- a 60 eurole kuus). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
- a uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) on leitud, et aastatel 2010–2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus. Ka nimetatud mõne aasta taguse uuringu tulemusi arvestades peaksid laste mõistlikud vajadused olema kostjalt igakuiselt kokku 235-eurost elatist saades kaetud.
- Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud nii maakui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Selliselt on menetluskulud palunud jaotada ka hagejad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja