Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
lg 2 kohaselt peab kohus vajaduse korral hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et puudub vajadus hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi pidamiseks. Tulenevalt TsM S§ 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. 4.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt
lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Seega peab hagi rahuldamise eelduseks olema hageja tsiviilõiguste rikkumine ning isik peab tõendama, et tema õigusi on rikutud. OÜ Helme Teenus taotleb esitatud hagis välja mõista kostjalt Helme Teenus OÜ kasuks Helme Vallavalitsuse ja kostja vahel 01.01.2016 ja 01.11.0216 sõlmitud üürilepingust tulenev võlgnevus. Hageja on esitanud kohtule ärakirja 01.11.2016 Helme Vallavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust eluruumile asukohaga Helme vald, Ala küla, elamu 139 -8 (tl 26-30). Esitatud üürilepingu kohaselt on Helme Vallavalitsust esindanud volikirja alusel OÜ Helme Teenuse juhatuse liige V. E. . Kohus leiab, et hageja ei ole õigustatud nõudma Helme Vallavalitsuse ja kostja vahel 01.01.2016 ja 01.11.2016 sõlmitud üürilepingust tulenevat võlgnevust, kuna Helme Teenus OÜ ei olnud üürilepingu pooleks ning tema õigusi ei saa üürilepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega ka rikkuda. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu ja hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest nähtuks, et Helme Vallavalitsus oleks nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le Helme Teenus. Ka ei näe
ette hageja asendamist (v.a. õigusjärglus). Kuna kohtu menetluses on OÜ Helme Teenus hagiavaldus ja kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et rikutud oleks hageja õigusi, siis jätab kohus tuleb hagiavalduse
lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus 5. Tulenevalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 2
Kuna tsiviilasjast ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus rahaliselt kindlaks kostja menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.