sätetega.
lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele.
sätted ei anna KULKA-le õigusi töödelda kaebajate isikuandmeid kaebuses ettenähtud viisil, samuti puudub KULKA-l kaebajate kirjalik luba nende isikuandmete töötlemiseks nagu seda näeb ette
Seadus ei näe ette võimalust töödelda kaebajate isikuandmeid KULKA poolt teostatud viisil ilma andmesubjektide nõusolekuta. Lisaks sellele, et KULKA-l puudus õiguslik alus kaebajate isikuandmete töötlemiseks Filmi tootmiseks TF-le raha eraldamise otsustamisel, on KULKA rikkunud HMS §-ga 3 ettenähtud õiguste kaitse põhimõtet, mille kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. KULKA eesmärk kaebajate isikuandmete töötlemiseks on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. KULKA ainus eesmärk kaebajate isikuandmete töötlemiseks on eraldada TF-le riigiabi Filmi tootmiseks ja hilisemaks avalikustamiseks. KULKA toimingud kaebajate isikuandmetega on kaasa toonud kaebajate eraelu puutumatuse väga intensiivsed ja ebaproportsionaalsed riived TF poolt Filmi reklaamimisel ja avalikustamisel ning Filmi seostamisel kaebajatega vastuolus kaebajate tahtega. KULKA pidi ette nägema, et tema poolt TF-le eraldatud riigiabi kasutatakse sellise audiovisuaalse teose tootmiseks, mis põhineb kaebajate isikuandmetel ning et sellise teose avalikustamine paratamatult riivab kaebajate eraelu puutumatust ülimalt intensiivsel viisil. Filmiga seotud ja kaebajate isikuandmeid sisaldavad meediakajastused hakkasid ilmuma 2016. a keskpaigast, s.o pärast KULKA poolt TF-le Filmi tootmiseks rahalise toetuse eraldamist. Siit järeldub, et KULKA tegevusel TF-le Filmi tootmiseks riigiabi eraldamine ja kaebajate isikuandmete laiaulatuslik avalikustamine on otseses põhjuslikus seoses, kuna ilma KULKA rahalise abita (riigiabita) poleks TF Filmi tootnud ning hiljem seda Filmi levitanud. Veel leiavad kaebajad, et rikutud on nende ärakuulamisõigust. Ärakuulamisõiguse teostamise tagajärjel kindlaks tehtud andmesubjektide nõusoleku puudumine välistas TF-le Filmi tootmiseks raha eraldamise, kuna selline haldusakt ei oleks kooskõlas andmise hetkel kehtiva õigusega (
lg 1) ja selline haldusakt kahjustaks kaebajate õigusi ehk rikuks kaebajate õigust eraelu puutumatusele. Järelikult on ärakuulamisõiguse teostamise rikkumine selline menetlusõiguse rikkumine, mis mõjutasid asja lõpptulemuse otsustamist ning seetõttu on KULKA otsustused, millega eraldati TF-le rahalist riigiabi Filmi tootmiseks, mitteõiguspärased, need otsustused ja KULKA toimingud kaebajate isikuandmete töötlemisel rikuvad kaebajate õigust eraelu puutumatusele. Kaebajate huvi kaevatud haldusakti tühistamiseks põhineb eeldusel, et tühistatud haldusakti alusel nõutakse TF-lt tagasi toetus ning TF lõpetab sellise tagajärje kartuses Filmi levitamise ja kaebajatele kahju jätkuva tekitamise. Kokkuvõtvalt võib sedastada, et KULKA töötleb õigusvastaselt kaebajate isikuandmeid ning TF-le toetuse eraldamine Filmi tootmiseks riivab kaebajate õigust eraelu puutumatusele.
järgi kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda kohtu poole. Kaebajad paluvad kohtul tühistada KULKA
) § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele.
kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.
lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt võib haldusorgan isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks.
kohaselt kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda.
sätestab, et kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist: 1) riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti avaliku ülesande täitmise käigus või 2) võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. 4.2. Kaebajad on käesolevas asjas vaidlustanud Eesti Kultuurkapitali otsuse, millega otsustati Taska Film OÜ-le eraldada 2016 I jaotusest mängufilmi „Sangarid idast“ tootmiseks toetust 114 000 eurot. Kaebajad tuginevad kaebuse esitamisel sellele, et Eesti Kultuurkapital töötles taotluse lahendamisel vastuolus isikuandmete kaitse seadusega kaebajate isikuandmeid. Kohus leiab, et isegi kui eeldada kaebaja faktiliste väidete õigsust, ei saa see kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamist. Kohtule on esitatud Eesti Kultuurkapitali poolt vaidlustatud 3
regulatsiooniga. Asjaolu, et Eesti Kultuurkapital on oma vastuses kaebajate esindaja päringule märkinud, et: „Kaebajate ees- ja perekonnanimed sisalduvad üksnes kahes Taska Film OÜ poolt esitatud taotluses /…/. Mõlemal juhul on taotluses viidatud üks kord nõude esitajate nimedele kontekstis, et filmi stsenaarium on inspireeritud nende konkreetsete isikutega seotud tõestisündinud juhtumitest,“ ei tähenda, et viidatust tulenevalt võiks asuda seisukohale nagu töötleks Eesti Kultuurkapital kaebajate isikuandmeid
Kohtu hinnangul on kaebajate nimetatud isikuandmed taotluses esitatud vastustaja informeerimise eesmärgil ja nende töötlemist mingilgi kaebajate õigusi puudutaval kujul ja
Kohus leiab, et vaidlusaluses olukorras ei saa KULKA kuidagi otsustada loodavas filmis kaebajate isikuandmete kasutamise üle või seda mõjutada, sest nende küsimuste lahendamine kuulub täielikult filmi loojate pädevuse ja kohustuste hulka. KULKA-l puudub seadusest tulenevalt igasugune pädevus ja õigus teha filmi loojale ettekirjutusi isikuandmete kasutamise osas. Samuti ei saa ta vastutada filmi loojate tegevuse õiguspärasuse eest. Kohus ei nõustu kaebajatega selleski, et Eesti Kultuurkapital sekkub nende eraellu põhjendamatult ja ilma seadusliku aluseta, on kogunud, kasutanud ning säilitab ja avalikustab kaebajate isikuandmeid seoses filmi rahastamisega vastuolus
sätetega. Eesti Kultuurkapitali otsusest, mida kaebajad käesolevas kaebuses vaidlustavad, selliseid asjaolusid ei nähtu. Vastavas otsuses puuduvad mistahes viited kaebajatele (vt otsus tl 34). Asjaolu, et Eesti Kultuurkapitali otsuse alusel eraldatud raha kaasabil on Taska Film OÜ poolt loodud audiovisuaalne teos, ei tekitata kaebajatele subjektiivset õigust vaidlustada vastavat rahastamise otsust, kuivõrd vastav otsus kaebajate subjektiivseid õigusi ei puuduta. Kaebajate õigusi puudutab Taska Film OÜ tegevus filmi tootmisel. Eesti Kultuurkapital ei ole rahaliste vahendite eraldamisel otsustanud kaebuse esitanud isikute õiguste ega kohustuste üle ja seetõttu puudus vajadus ka nende kaasamiseks menetlusse. Samuti puuduvad vaidlustatud otsuses mistahes viited kaebajate isikutele ja selles ei kajastata mingilgi kujul kaebajate isikuandmeid. Järelikult ei saa ka vastav otsus rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajate õigusi võib teoreetiliselt rikkuda kaebajate poolt kirjeldatud asjaoludel üksnes filmi tootja/levitaja ehk siis Taska Film OÜ. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kaebajad esitanud Harju Maakohtule hagi oma õiguste kaitseks (tsiviilasi nr 2-16-16730). Kohus selgitab, et kaebajatel tulebki oma isikuandmete kasutamisega väidetavalt rikutud õigusi kaitsta maakohtus. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega kaebajate ja Taska Film OÜ vahel. 4.3. Kaebajad märgivad kaebuses, et nende huvi kaevatud haldusakti tühistamiseks põhineb eeldusel, et tühistatud haldusakti alusel nõutakse Taska Film OÜlt tagasi toetus ning Taska Film OÜ lõpetab sellise tagajärje kartuses filmi levitamise ja kaebajatele jätkuva kahju tekitamise. Kohus selgitab, et sellist tagajärge otsuse tühistamine kaasa ei too. Isegi juhul, kui vastav rahastamise otsus peaks tühistatama ja raha Taska Film OÜ-lt tagasi nõutama, ei saaks see otsus kuidagi mõjutada Taska Film OÜ poolt tehtavaid otsuseid filmi edasise levitamise ja kaebajatele sellega väidetava kahju tekitamise suhtes. Kohus on seisukohal, et sellisel juhul on tõenäoline hoopis vastupidine olukord, sest Taska Film OÜ oleks ilmselt huvitatud filmi levitamisest laekuvast tulust, et maksta KULKA-le tagasi tagasinõutav raha. Seega ei ole võimalik käesoleva kaebusega kuidagi saavutada ka kaebajate tegelikku kaebuse eesmärki, milleks on filmi levitamise lõpetamine. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.