Obsah (5)
§ 76§ 199§ 65§ 218§ 25KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-8768 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu, tõlk Olga Nõm
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Aleksandr Kalatš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kalatši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Kalatši tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.09.2017
§ 199
lg 2 p 9 järgi mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust,
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.02.2017 otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aastat 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 13.02.2017. Otsus jõustus 06.10.2017. Karistuse kandmise algus 13.02.2017 ja lõpp 10.09.2018. 1
(6)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.11.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on A.Kalatši kriminaalkorras karistatud 25 korral (millest 19 arhiveeritud), reaalset vangistust kannab 13 korda. Seoses sellega, et isiku karistusaeg peale viimast kohtuotsuse jõustumist on alla aasta, ei koostatud temale individuaalset täitmiskava. A.Kalatšil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus- noomitus, avavangla marsruudist kõrvalekaldumise eest. A.Kalatš elas enne vangistust aadressil xxx, kuhu soovib asuda elama ka peale vabanemist. Tegemist on üürikorteriga, üürileping on käesoleval hetkel sõlmitud isiku venna E K nimele, kes elab antud pinnal üksinda. Tähtajaline elamisloakaart kehtib kuni 27.11.
- A.Kalatšil on omandatud keskharidus. Lisaks on isikul omandatud ehitustöölise ja elektriku kutse ning vanglas omandatud riigikeel B1 tasemel. A.Kalatš on varem töötanud nii ametlikult, kui ka mitteametlikult. A.Kalatši enda sõnul on ta olnud xx 3 aastat ning enne seda töötas mitteametlikult xx laadijana. Hoolimata oma xx on valmis vangistuse ajal töötama. Isiku ainsaks sissetulekuks xx. Isik on alates aastast 1976 pannud toime vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-raha andmetel on isikul jooksvaid nõudeid summas 2970,64 euro ulatuses. Isiku lähedaseks on tema vend E K ja neli õde. Enne vangistust elas isik koos oma vennaga, kellega koos on varasemalt korduvalt kuritegusid toime pannud. A.Kalatši suhted oma õdedega on pigem keerulised seoses tema kuritegeliku eluviisiga. Isikul on kaks poega, kellest üks on kriminaalkorras karistatud. A.Kalatši elustiili võib pidada hoolimatuks, kuna isik paneb süstemaatiliselt toime kuritegusid hetkelise majandusliku kasu saamise nimel, hoolimata tagajärgedest. Varasemalt on isikul olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isikut on kolmel korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest, viimati aastal
- Isik on varasemalt pannud alkoholijoobes toime kuritegusid (varguseid). A.Kalatšile ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust ning praeguse alkoholi kuritarvitamise kohta tõendid puuduvad, ka isiku endasõnul ei ole tal alkoholi kuritarvitamisega probleeme olnud. Vanglal puuduvad andmed, et A.Kalatš oleks kunagi narkootikume tarvitanud. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus, mida ravitakse ja ravi jätkub. Talle on määratud XX (kuni juuni 2018), XX on vähene. Suhtlemine on isikul raskendatud, suhtleb sosistades. Isik on tagasihoidlik ja napisõnaline, ei oska analüüsida oma käitumist, mistõttu kordab oma vigu ja jätkab peale igat vabanemist oma tavapärase käitumisega. Arvestades toime pandud kuritegude arvu ja laadi, võib pidada impulsiivseks inimeseks, kuna hetkeline kasu saamine kaalub üles võimaliku karistuse. A.Kalatšil puudub probleemide lahendamise oskus, isik ei suuda leida alternatiivi varastamisele, et leevendada oma majanduslikke raskusi. Isik on korduvalt pannud toime kuriteo katseajal. Arvestades isiku kuri- ja väärtegude arvu, võib järeldada, et ta ei austa ühiskonnas kehtivaid norme. Isik ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, millele viitab ka süütegude arv. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 61 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurite toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav Aleksandr Kalatši tingimisi enne tähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.Kalatši lähedasteks tema vend ja neli õde. Isikul on täisealine poeg A K, kes on samuti kriminaalkorras karistatud. Vennaga on isik korduvalt kuritegusid toime pannud. Suhted õdedega on pigem keerulised seoses kuritegeliku eluviisiga. Samuti on isiku tutvusringkond vabaduses pigem kriminaalset käitumist toetav. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx. Tegemist on üürkorteriga, üürileping on käesoleval hetkel sõlmitud isiku venna E K nimele, kes elab antud pinnal üksinda. A.Kalatš elas antud elukohas ka enne vangistust. Eluase püsiv- eluaseme kulud tasutakse läbi toimetulekutoetuse KOV-i vahendusel. E K ja Aleksandr Kalatš on mõlemad xx, sissetulekuks xx. A.Kalatši on korduvalt kriminaalkorras karistatud, valdavalt 2
(6)on tegemist varavastaste kuritegudega. Samuti on isikut korduvalt karistatud väärteokorras, rikkumised on valdavalt varavastased. A.Kalatšil on tõsised tervisehädad, suured mäluprobleemid, mis raskendavad igapäevaeluga toimetulekut. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Aleksandr Kalatši ennetähtaegset 3 vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 3 prokurör ei soovi võtta osa Leonid Sergejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Aleksandr Kalatš selgitas, et ta on 24 korda kohtulikult karistatud isik ja nüüd jõudis temani arusaam, et edasi nii elada ei saa. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A.Kalatš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud keskharidus. Isik on vanglas omandatud riigikeele B1 tasemel. Isikul on olemas vabanemisjärgne elukoht venna juures, kes on samuti kriminaalkorras karistatud ja kellega on isik ka varasemalt koos kuritegusid toime pannud. Iseenesestelukoha omamine on positiivne kuriteo toimepanemise riski maandamiseks, samas seda suurendab fakt, et isiku peamine lähedane isik on kriminaalse taustaga. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. A.Kalatši kuritegude muster on jäänud samaks, isik paneb süstemaatiliselt toime vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Käesoleval hetkel kannab isik liitkaristust varguse eest, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalhooldusametnik märgibki arvamuses, et tegemist on süstemaatilise kurjategijaga ja ainult isiku ennast sõltub, kas ta suudab elada ilma, et käis süstemaatiliselt vargil. Kohus arvates on prognoos selle küsimuses pigem negatiivne. Kohtu arvates ei ole materjalide alusel tuvastatav ükski asjaolu, millest saaks kohus järeldada, et kriminaalhooldus oleks see meede, mis oleks kohaldatud ennetähtaegsel vabastamisel, suunaks isiku seadusekuulekale elule. Isiku varasem elukäik näotab selgelt vastupidist – vabaduses viibides asub isik toime panema varavastaseid kuritegusid kasu saamise eesmärgil. Täiendavaks riskiks on alkoholi tarvitamine. Viimati oli isik süüdi tunnistatud selle eest, et varastas poest viina. 3
(6)Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 7 ja need on mõistetud
§ 218
lg 1,
§ 218
lg 1-
§ 25lg 1 järgi, varavastased.
Ehk ka kehtivad väärteokaristused kinnitavad kohtu negatiivset prognoosi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik viibib korduvalt vangistuses ja on jätkanud samalaadsete (varavastaste) kuritegude toimepanemist. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest ja kriminaalhooldus ei ole kinnipeetava suhtes piisav meede, et ära hoida uute kuritegude toime panemist. A.Kalatši on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. A.Kalatši näol on tegemist isikuga, kes on alates aastast 1976 pannud süstemaatiliselt toime varguseid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus nõustub, et sellise eluloo juures vajab isik tugevat resotsialiseerivat abi, et aidata isikut olal soysiaalselt adekvaatne ühiskonna liige. Ennetähtaegse vabastamise eesmärgiks ei ole sotsiaalse abi osutamine, see on kohaldatav siis, kui karistuse eesmärgid on sisuliselt saavitatud ja seda on võimalik järteledada reaalsete faktide alusel. Kohtu hinnangul on kinnipeetava jaoks kuritegevus kujunenud tema eluviisiks. A.Kalatš kannab korduvalt vanglas karistust varavastaste kuritegude eest, kuid sellest hoolimata jätkab peale igat vabanemist oma tavapärase käitumisega ja paneb toime uue kuriteo. Kohtuistungil avaldas isik, et nüüd sai ta aru, et edasi nii elada ei ole võimalik. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks seekord vabaduses õiguskuulekalt käituma, sest isiku elus ei ole midagi muutunud – ta tuleb peale vabastamist sinna, kus ta viibiski enne vangistust, kuritegude toimepanemise ajal. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus- noomitus, Avavanglas marsruudist kõrvalekaldumise eest. Rikkumine ei ole oluline. Ühtlasi isiku käitumine vanglas on hea. Samas ei kaalu isiku vanglas hea käitumine ülaltoodut, seda põhjusel, et isik on vangistuses viibinud korduvalt ja vanglas hea käitumine ei ole kuidagi seotud isiku reaalse käitumisega vabaduses. Isik ei ole agressiiive, ta ei pane toime vägivaldseid kuritegusid ega rikku oluliselt vangla režiiimi. Isiku probleemiks on alkohol ja süstemaatiline varastamine,. Süüdimõistetu omab elamisloa kaarti kehtivusega kuni 27.11.2018. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht oma venna juures ning A.Kalatš on osalenud riigikeele B1 taseme õppes. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib A.Kalatš elama asuda oma venna juurde aadressile xxx. Positiivse asjaoluna tuleb arvestada, et kinnipeetaval oleks venna näol olemas lähedase isiku toetus ja tugivõrgustik. Lisaks loeb kohus positiivseks asjaoluks, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe tasemel B1 ning hoolimata oma xx on isik avalanud, et on valmis vangistuses töötama. See näitab isiku iseloomu heas valguses, et ta austab vangla režiimi ja allub sellele. Kohtu arvates ei kaalu see asjaolu isiku käitumist vabaduses, ta ei olnud pikema aja jooksul suuteline loobuma varastamisest. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A.Kalatši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku 4
(6)eluviisi olenemata asjaolust, et teda on ka varasemalt karistatud varavasaste kuritegude eest vangistusega ja isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik varasemalt ka katseajal jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohtu hinnangul ei ole vähe tähtis ka asjaolu, et isik soovib asuda elama oma venna juurde, kellega koos on isik varasemalt kuritegusid toime pannud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kohus märgib, et A.Kalatši on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.Kalatš impulsiivne isik, kuna hetkeline kasu saamine kaalub üles võimaliku karistuse. Kohus nõustub vangla iseloomustuses öelduga, et A.Kalatši jaoks on kuritegevus kujunenud tema eluviisiks. Lisaks tuleks arvestada asjaolu, et kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 2970,64 euro ulatuses, mis võivad sissetuleku puudumisel tekitada kinnipeetavale majanduslike raskusi ja viia uue kuriteo toimepanemisele. Seega arvestades kinnipeetava varasemat karistatust tuleb järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et A.Kalatši kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.09.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud 9 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 5
(6)Vastavalt kehtivale kohtupraktikale on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohus on juba selgitanud, et vaatamata heale käitumisele vanglas on isiku käitumine vabaduses hoopis muu – ta varastab süstemaatiliselt. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, soov minna vanglas tööle, kuigi isik on osaliselt xxx) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd A.Kalatš on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Kalatši temale Viru Maakohtu 20.09.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)