) § 371 lg 2 p-st 2, avaldust menetlusse võtmast. 3. 28.11.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Pärandvara inventuuri tegemata jätmine ei saa olla alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Pärandvara on võimalik jagada teadaoleva vara ulatuses ka ilma inventuuri läbi viimata. Kui kohus leidis, et ei ole vaja eraldi tuvastada, mis kuulub pärandvara koosseisu, oleks kohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja muude hagiavalduse puuduste parandamiseks täiendava tähtaja (
Hageja ei pea esitama hagi pärandvara väljanõudmiseks kostjalt, kuna hagejal ei ole õigust nõuda enda kätte kaasomandis olevat pärandvara, sest kaasomanikud kasutavad vara ühiselt. Samas on hageja ka taotlenud, et kohus nõuaks kostjalt hageja kasuks välja 7000,64 eurot ja seega on nimetatud nõue ka hagis esitatud. Kui aga kohus leiab, et nõudeid on esitatud rohkem, kui asjaoludest tulenevalt oleks vaja, oleks kohus pidanud selgitama, et osa nõudeid pole hagejale menetluslikult vajalikud, kuna kohus loeb need kaetuks mingi teises hagi palvepunktis esitatud nõudega. Määrus on vastuoluline ning pole selge, mida maakohus hagejale selgitada üritas. Nimetatud määrus oli hagejale ka üllatuslik. 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 2
Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses tuginenud mh järgmistele asjaoludele: Mati Kaljurahnu pärimistunnistuse kohaselt on hageja ½ osas pärandvara osas pärija, pärandvara hulka kuulub pärandajale kuulunud korteri müügist saadud summa 13 500 eurot ja pärandaja pangakontol olnud rahalised vahendid 501,27 eurot, nimetatud pärandvara on teise kaaspärija valduses ning ta on keeldunud selle jagamisest. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 147 esimese lause kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, mis toimub asja jagamisega vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1) või vaidluse korral kohtu poolt (AÕS § 77 lg 2), mille tulemusel kohus määrab kindlaks asja jagamise viisi. Seega kui eeldada hagiavalduses toodud asjaolude õigsust ehk et pärandvara hulka kuulub raha summas 14 001,27 eurot, kuulub nimetatud rahasumma pärijatele enne jagamist ühiselt, ning hagejal on õigus nõuda pärandvara jagamist. Juhul kui pärandvarasse kuulub raha, saab jagada selle. Juhul, kui üks pärijatest esindas enne pärandaja surma pärandajat ja selle käigus toimunud käsundi täitmise raames laskis kolmandal isikul pärandajale raha maksmise asemel kanda rahasumma enda pangaarvele, võib pärandvara hulka kuuluda ka nõue selle isiku vastu (kostja), kes pärandajale maksmisele kuulunud raha enda arvele kanda lasi. Kuid ka see nõue kuuluks pärandvara hulka ja ka selle jagamist saaks nõuda. Seega on hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt hagejal õigus nõuda pärandvara jagamist ja temale tema osa välja maksmist. Seda on hageja ka palvepunktide kohaselt taotlenud. Seega on alusetu maakohtu järeldus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu viide PärS § 146 lg-le 1 on asjakohatu, arvestades et käesoleval juhul hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt valdab kostja pärandvara, olles õigustatud pärima. 7. Hagiga on küll taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuid sellel on siiski puudused, mille kõrvaldamiseks saab maakohus anda tähtaja. Riigikohus on märkinud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 68 lg 5) alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (RKTKm 3-2-1-65-10, p 20). Pärandvara jagamiseks on seega samuti vajalik, et kohtuotsus asendaks tema tahteavaldust pärandvara jagamiseks (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses). Seega saab maakohus puuduste kõrvaldamise määruses selgitada hagejale, et hagi rahuldamiseks peab ta paluma kohtul kohustada kostjat andma nõusolek pärandvara jagamiseks. Seoses tuvastushagiga, juhul kui hagiavalduses on ühe nõudena esitatud ka tuvastushagi, mis on teise nõude eeldus, saab maakohus puuduste kõrvaldamise raames paluda hagejal selgitada, kas hagejal on eraldi tuvastushuvi või piisab, kui kohus tuvastab asjaolud teise nõude eeldustena lahendi põhjendustes. 8. Kuivõrd hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, 3
9. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.