Obsah (8)

§ 102§ 22§ 1§ 170§ 171§ 31§ 91§ 23

2-17-14077 KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2017, Jõhvi kohtumaja, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-14077 Tsiviilasi A

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.

1. Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja avaldajale ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on A. B.`i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 17.10.2017 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg`i.
3. novembril 2017.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande. AJUTISE HALDURI ARUANNE
4. novembril 2017.a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: Võlgnik A. B. omab Eesti Vabariigi pankades järgnevaid arveldusarveid: 2 2-17-14077
5. Arvelduskonto nr EE392200221022886984, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 16.11.
6. a. on 0,64 eurot. Kontol on broneering 2,88 eurot.
7. Arvelduskonto nr EE171010010741085018, AS SEB Pank. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 06.11.2017 on 100,54 eurot. Maanteeameti vastusest nähtub, et võlgnikule ei kuulu sõidukeid. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel kuulub võlgniku omandisse kinnisvara. Võlgnik on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1878208 kantud korteriomandi, aadressiga xxx, ühisomanikuks koos A. B.a`ga. Korteri turuväärtuseks on orienteeruvalt 2 600 eurot. Tulenevalt asjaolust, et korteriomand on ühisomandis võlgniku endise abikaasaga, siis kuulub võlgnikule 50% korteriomandi väärtusest. Kuivõrd korteril lasuvad suured võlad: tsiviilasjast nr 2-15-105476 tulenev nõue Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ees summas 1805,89 eurot ja tsiviilasjast nr 2-15-118673 tulenev nõue Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ees summas 1383,24 eurot, samuti tsiviilasjast nr 2-16-104213 tulenev nõue Kiviõli Soojus AS ees summas 1733,8, siis on korteriomandil lasuvad kohustused suuremad kui korteriomandi turuväärtus. Kinnistusraamatu registriossa nr 1878208 on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks. Võlgnik töötas Maxima OÜ Kohtla-Järve osakonnas laadurina, Võlgniku selgituse kohaselt asus ta 24.11.2017 tööle OÜ-sse Teamwood Sepa 18a, Sonda, miinimumpalga eest. Muu kinnis- või vallasvara puudumist kinnitas võlgnik vestluses ajutise pankrotihalduriga. Võlgniku pangakontode jääk on 98,3 eurot ning tema varaks on korteriomand, millel lasuvate kohustused on suuremad kui korteriomandi turuväärtus. Võlgniku võlad Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud alljärgneva võlanimekirja :  Politsei – ja piirivalveameti (PPA) määrusest nr 2240,15,001248/5 tulenev nõue summas 180,00 eurot;  PPA määrusest nr 2440,15,003000/4 tulenev nõue summas 200,00 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-15-126409 tulenev nõue Starman AS ees summas 451,11 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-08-20270 tulenev nõue Swedbank AS ees summas 1795,31 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-14-8773 tulenev nõue Era Liisingu Inkassoteenused AS ees summas 976,25 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-14-41143 tulenev nõue Kiviõli Soojus AS ees summas 3862,73 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-08-6610 tulenev kahjutasu nõue BIGBANK AS ees summas 2115,01 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-11-20194 tulenev nõue summas 769,58 eurot; võlausaldaja nimi ei ole teada;  Tsiviilasjast nr 2-15-105476 tulenev nõue Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ees summas 1805,89 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-15-118673 tulenev nõue Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ees summas 1383,24 eurot;  Tsiviilasjast nr 2-16-104213 tulenev nõue Kiviõli Soojus AS ees summas 1733,89 eurot;  Kriminaalasjas nr 1-13-5155 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 850,98 eurot;  PPA määrusest nr 2440,14,007724/1 tulenev nõue summas 80,00 eurot;  PPA määrusest nr 2440,14,007724/1 tulenev nõue summas 200,00 eurot;  Kriminaalasjast nr 1-15-4319/8 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 96,00 eurot;  Kriminaalasjast nr 1-14-7351/44 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 132,00 eurot; 3 2-17-14077  Kriminaalasjast nr 1-15-4319/26 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 72,00 eurot;  Kriminaalasjast nr 1-10-1152 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 621,78 eurot;  Kriminaalasjast nr 1-10-1350 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 471,16 eurot;  PPA määrusest nr 2440,14,007724/1 tulenev nõue summas 16,00 eurot;  Kriminaalasjast nr 1-08-2687 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 338,73 eurot;  Kriminaalasjast nr 1-08-2687 tulenev nõue Eesti Vabariigi ees summas 1124,85 eurot;  Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2 083,76 eurot;  Jüri Frolov 124,85 eurot;  EMT AS 183,05 eurot;  AS Eesti Gaas 769,58 eurot. Kokku on võlgniku poolt esitatud võlanimekirja kohaselt võlgnikul kohustusi summas 22 437,75 eurot. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 22 437,75 eurot ning need suurenevad intresside ja viiviste võrra, lisanduvad ka kohtutäiturite tasud. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 22 437,75 eurot ning vara kohustuste katmiseks puudub. Võlgniku töötasu uuel töökohal on miinimumpalk. Võlgniku varaks on AS-i SEB Bank kontodel olevad rahalised vahendid summas 98,30 eurot ning ühisvarana käsitletav korteriomand, millel lasuvad kohustused on suuremad kui korteriomandi turuväärtus. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur A. B.`i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetuse peamiseks põhjuseks viibimine kinnipidamisasutuses. Võlgnik töötab miinimumtasu eest. Täitemenetluse seadustiku § 132 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet inimese igakuulisele miinimumpalgale, see on
8. aastast 470 eurot.

§ 22

lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et primaarseks maksejõuetus tekkimise põhjuseks vanglasse sattumine, mille tõttu jäid tasumata korteriga seotud kulud. Samuti kaasnesid süüdimõistmistega rahalised karistused, menetluskulud ja kohtutäiturite täitekulud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A. B.i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Kokkuvõte

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A. B. on maksejõuetu. A. B.`i kohustused ületavad tema nimel olevate varade väärtuse. A. B.`il ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. 4 2-17-14077 Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu A. B.`i pankrotimenetluses, väljamakse teostada Advokaadibüroole Heringson GLO summas 405,00 eurot (lisandub käibemaks 81,00 eurot), tasu koos käibemaksuga 486,00 eurot. Ajutine haldur palus hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb - Advokaadibüroole Heringson GLO (registrikood 12150756, arvelduskonto nr EE082200221053124673 AS Swedbank). Kohtuistung

1. novembri 2017 kohtuistungil palus võlgnik avalduserahuldada ja välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik teatas, et talle kuulub pool korterist. Ta käib tööl, tal on miinimumpalk. Tema lapsi kasvatavad tema vanemad, tema ema on nende eestkostja. Elatist temalt välja mõistetud ei ole. Umbes 22 000 euro ringis on võlgnevusi. Kriminaalasjadega seotud võlgnevusi on umbes 10 000 eurot. Korteri eest on ka võlgnevus, maksnud ta ei ole. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot, võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajana sobib 10.01.2018.a kell 15.
2. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. B.`i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg`i. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt

§ 31

lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt

§ 1

lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 91

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 22 437,75 eurot, võlgnikul oleva vara väärtus on oluliselt väiksem varal lasuvatest kohustustest. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetus tekkimise põhjuseks vanglasse sattumine, mille tõttu 5 2-17-14077 jäid tasumata korteriga seotud kulud. Samuti kaasnesid süüdimõistmistega rahalised karistused, menetluskulud ja kohtutäiturite täitekulud. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selberg`i A. B.`i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10. jaanuaril 2018 kell 15.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. B.`i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt

§ 23

lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 486 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6