Obsah (7)

§ 174§ 62§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

§ 174lg 4).

4. Tagastada Korteriühistule Xxxx22.05.2017 esitatud järgnevad originaaldokumendid: 1) Korteriühistu Xxxx12.03.2013 üldkoosolekul osalenute nimekiri (s.h volitused); 2) Korteriühistu Xxxx12.03.2016 üldkoosolekul koostatud protokolli mustand. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.06.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on 19.11.1997 kantud Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste registrisse Korteriühistu Xxxx(kostja). Osaühing Xxxx (hageja I) ja Xxxx(hageja II) on korteriühistu liikmed. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistuosakonna väljavõtte ärakirjale on hageja I korteriomandi aadressil Xxxx, omanik. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistuosakonna väljavõtte ärakirjale korteriomand aadressil Xxxx kuulub ühisomanikele - Xxxxja Xxxx. 20.02.2016 said hagejad üldkoosoleku kokkukutsumise teate kätte e-posti teel, et 12.märtsil 2016.а. kell 11.00 toimub KÜ Xxxxüldkoosolek päevakorraga: 1.Elamu renoveerimistööde nimekirja kinnitamine. 2.Renoveerimiseks laenu taotlemise piirsumma, laenu perioodi, remondifondi suuruse, osakapitali suuruse ja muude pangapoolt nõutavate tingimuste kinnitamine. 3.Omafinantseeringu kinnitamine. 4.Majandusaasta aruande kinnitamine. 5.Jooksvad küsimused/sisekorra eeskirjad/. Vastavalt KÜS § 15 lg 2 korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Hagejad ei ole saanud kätte kostja eelmise aasta aruannet ja bilanssi aegsasti enne koosolekut, samuti on hulk teisi kostja liikmeid kes antud dokumenti ei ole kätte saanud vastavalt KÜS ülaltoodud nõuetele. Vaatamata sellele 12.03.2016.а. toimus KÜ Xxxxüldkoosolek. 2 Hagejad tulid antud üldkoosolekule eesmärgiga selgitada üldkoosolekul viibijatele, et see on kokku kutsutud KÜS sätete rikkumisega, kuna KÜ Xxxxjuhatus ei andnud igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne arutelu tutvumiseks 2015 aasta aruande koos bilansiga (KÜS § 15 lg 2). Seega ei saanud ühistu liikmed eelnevalt tutvuda 2015 aasta aruande ja bilansiga. Hagejad isiklikult ütlesid üldkoosoleku alguses, et antud üldkoosoleku otsus p.4 on tühine. Hagejate vastuväide oli protokollitud ning hagejad allkirjastasid protokolli, mis koostati üldkoosoleku käigus. Vaatamata sellele antud üldkoosolek toimus ning 2015 majandusaasta aruanne on kinnitatud. Hagejad juhivad tähelepanu sellele, et märtsi lõpus 2016.a. hagejad said KÜ Xxxxjuhatuse poolt 12.03.2016.a. üldkoosoleku protokolli ilma hageja I vastuväiteta. Hagejale I jääb arusaamatuks mille alusel hageja I poolt suulises vormis esitatud vastuväide oli protokollitud käsikirjas koostatud protokollis, aga ei olnud kajastatud KÜ Xxxxjuhatuse poolt esitatud trükitud protokollis. Seoses sellega tekib põhjendatud kahtlus, et esitatud trükitud protokoll on kehtiv ja protokolli sisu vastab käsikirjas koostatud protokollile. Vastavalt MTÜS § 24¹ lg 1 üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Hagejad on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on ilmne, et 12.03.2016.a. KÜ Xxxxüldkoosoleku päevakorrapunkti 4 raames vastuvõetud otsus on tühine, sest oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tuginedes eeltoodule palusid hagejad tuvastada KÜ Xxxx12.03.2016 üldkoosoleku päevakorra punkti 4 all vastu võetud otsuse tühisus. Kostja vastus Kostja leiab oma vastuses, et hagiavaldus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Kostja on edastanud vastavalt KÜS § 15 lõikes 2 sätestatud korrale ja tähtaega järgides kõikidele korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastaaruande ja bilansi projekti enne arutelu tutvumiseks. Igale korteriühistu liikmele on paberkandjal kõnealune dokument kätte toimetatud juhatuse poolt ja võetud korteriomanikelt ka allkiri selle kohta. Paraku ei ole kinnitanud majandusaasta aruande ja bilansi projekti kättesaamist hagejad. Kostja on täitnud üldkoosoleku kokkukutsumisel kõiki seaduses ja korteriühistu põhikirjas ettenähtud tingimusi ja üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole. Hagejate väited on paljasõnalised ja alusetud ning kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hagejate väidetud kokkukutsumise korra rikkumine ning millist MÜTS § 20 sätet rikutud on, et tuvastada hagejate soovil üldkoosoleku otsuse tühisus MTÜS § 24¹ lõike 1 alusel. Korteriühistu Xxxx12.03.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et vastuväite on esitanud üksnes hageja II ja sedagi enne päevakorrapunkti arutamist koosoleku alguses. Kuivõrd hageja I ei ole 3 vastuväidet üldkoosolekul esitanud, seega saab asuda seisukohale, et hagejal I puudub antud juhul alus nõuda kõnealuse otsuse õigustühisuse tuvastamist. Lisaks nähtub üldkoosoleku protokollist, et koosolekul on osalenud hageja II üksinda ja seda vaatamata asjaolust, et kinnistusregistri andmetel ei ole ta korteriomandi ainuomanik ehk korteriühistu liige ainuisikuliselt, kes saaks üksi esindada korteriühistu liiget üldkoosolekul. Teine korteriomandi kaasomanik Xxxx koosolekul ei osalenud, niisamuti ei ole hageja II esitanud teise kaasomaniku esindamiseks volikirja üldkoosolekul osalemiseks. Kuivõrd hageja II osales üldkoosolekul üksinda ja seega ei esindanud kõiki omanikke, ei saa tema üldkoosolekul esitatud vastuväiteid ja koosolekul antud hääli/vastuhääli pidada õiguspärasteks. Viimati nimetatud vastuväitest kostja loobus 17.03.2017 esitatud dokumendis (tlk 104). Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hagejad on esitanud kohtule nõude kostja 12.03.2016 üldkoosoleku päevakorra punkti 4 all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks. 12.03.2016 üldkoosoleku protokolli päevakorra p 4 all otsustati majandusaasta aruande kinnitamine (tlk 16). Kohus selgitab, et juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 24¹ sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 24¹ nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 alusel õigus 4 pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole.
2. Hagejad on tuginenud hagiavalduses sellele, et käesoleval juhul rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seega on korteriühistu 12.03.2016 otsuse punkt 4 tühine. Hagejad on viidanud KÜS § 15 lg 2 ning MTÜS §-le 36 lg 2 ja märkinud, et ei ole saanud kätte kostja eelmise aasta aruannet ja bilanssi aegsasti enne koosolekut. Esmalt märgib kohus, et üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib MTÜS §
3. Kuigi hagejad ei ole tuginenud MTÜS § 20 märgitud rikkumistele kostja poolt, peab kohus vajalikuks välja tuua lühidalt järgnevad asjaolud. MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku kokkukutsumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu Xxxxpõhikirja p 7 kohaselt teatatakse korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest ette 7 päeva (tlk 12). Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja esitas üldkoosoleku kokkukutsumise teate korteriomanikele 20.02.
4. Nimetatut on kinnitanud nii hagejad kui ka kostja. Teates on märgitud, et üldkoosolek toimub 12.03.2016 kell 11.00 järgneva päevakorraga (tlk 15): - Elamu renoveerimistööde nimekirja kinnitamine; - Renoveerimiseks laenu taotlemine, laenu piirsumma, laenuperioodi, uue remontfondi suuruse ja muude panga poolt nõutavate tingimuste kinnitamine; - Omafinantseeringu kinnitamine; - Majandusaasta aruanne; - Jooksvad küsimused. Vaidlus puudub ka selles, et hagejad on nimetatud teate kätte saanud 20.02.
5. Seega on korteriühistu teatanud üldkoosoleku kokkukutsumisest ette enam kui seitse päeva. Samuti on üldkoosoleku kokkukutsumise teates korrektselt märgitud kokkukutsumise aeg, koht ning üldkoosoleku päevakord. Hagejad ei ole oma menetlusdokumentides nimetatule ka vastuväiteid esitanud ega välja toonud muid MTÜS §-s 20 märgitud võimalikke üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise põhjuseid. Hagejate poolt viidatud KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 sätestab, et juhatus esitab heakskiidetud aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Kohus selgitab, et KÜS § 15 lg-tes 1 ja 2 esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras 5 nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Tegemist on ühistu liikmetele informatsiooni andmise kohustusega. Kohus on seisukohal, et korteriühistu liikmel peab olema võimalik eelmise aasta majandusaasta aruandega tutvuda vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist, et otsustada, kas hääletada majandusaasta aruande kinnitamise poolt või vastu. Samas ei kujuta KÜS §-s 15 lg 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumine endast üldkoosolekule kutsumise korra rikkumist (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 32-1-63-05 p 11). KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine võib vaidlusaluses asjas olla aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Hagejad ei ole kohtule esitanud nõuet üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning seega ei pea kohus käesoleval juhul vajalikuks hinnata, kas kostja on rikkunud märgitud kohustust või mitte. Kohus selgitab muuhulgas täiendavalt, et nimetatud rikkumine ei muudaks vaidlustatud otsust tühiseks. Tegemist ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, vaid seadusega vastuolus oleva üldkoosoleku otsusega MTÜS § 24 lg 1 ning TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. Vastuolu seadusega ei muuda otsust automaatselt tühiseks vaid võimaldab selle kehtetuks tunnistamist juhul, kui see rikub oluliselt puudutatud isiku õigusi.
6. Hagejad on hagiavalduses välja toonud ka kahtluse üldkoosoleku protokolli sisu vastavuse osas käsikirjas koostatud protokollile. Kohus selgitab, et õiguslikku tähendust omab ametlik protokoll ja koosolekul osalejate nimekiri. Seega ei oma õiguslikku tähendust see, kas protokolli mustand kajastab täpselt kõike koosolekul toimunut, kas seda on hiljem täiendatud ning kas see vastab osalejate nimekirjale ja/või hiljem allkirjastatud protokollile. Mustand on abivahend lõpliku protokolli koostamist. Protokoll ei pea kajastama kõike koosolekul toimunut vaid üksnes olulisi asjaolusid.
7. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole käesoleval juhul 12.03.2016 otsuse vastuvõtmisel üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud ning seega tuleb jätta hagi KÜ Xxxx12.03.2016 üldkoosoleku otsuse punkti nr 4 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. 8.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus 6 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7