KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29. november 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-7233 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovitš

§ 426

, §432, §383, §384 kohus MÄÄRAS: Jätta Dmitri Abrarov tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Gromtsev taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72 eurot eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 72 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Abrarovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Dmitri Abrarov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.10.2016 kohtuotsusega KarS § 200 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 404 lg 1, § 215 lg 2 p 1, 2, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 5, 9, § 121 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 ja § 68 ning

§ 238kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 09.05.2016 ja lõpp 13.09.

1. 1 Kinnipidamisasutuses Dmitri Abrarovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust ning menetlusjärgus on 2 distsiplinaarrikkumist ning üks väärteomenetlus. Vabanemisel asub elama isa juurde aadressil xxx. Isa andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. D. Abrarov on alaealine ja vanemate ülalpeetav. Lähedastest on tal ema ja isa. Isa on poja võlgnevused tasunud ja toetab teda rahaliselt vanglas. Vabanemisel on ka poega võimaluste piires nõus materiaalselt toetama. Kuriteod on pannud toime materiaalse kasusaamise eesmärgil. Enne vangistust õppis xxx. klassis, mille lõpetas vanglas. Hetkel xxxndas klassis. Omandas riigikeele xxx tasemel. Vabanemisel soovib omandada põhiharidust. D. Abrarov on tarvitanud alkoholi ja proovinud kanepit. Diagnoositud sõltuvus 2015 aastal, erinevate narkoainete kuritarvitamine. Vanglas on osalenud xxx, läbinud sotsiaalprogrammi xxx, regulaarselt vestleb psühholoogiga, toimusid vestlused kriminaalhooldajaga ja kontaktisikuga. Vanglas olles ei ole toime tulnud emotsioonidega on esinenud agressiivset ärritumist. Emotsionaalselt kohati ebastabiilne. D.Abrarov ei mõista täielikult oma tegude tagajärgi ning vastutust oma tegude eest. Ta on kergesti mõjutatav teiste poolt ja oskab ka ise inimestega manipuleerida. Isik on rikkunud käitumiskontrolli ajal kohustusi ja lisakohustusi. D.Abrarov jätkas käitumiskontrollile allutatuna kuritegude toimepanemist. Väidab, et on muutunud, kuid ei ole aru saada, milles muutus seisneb, vanglas paneb toime distsiplinaarrikkumisi, suhtumine ametnikesse endiselt üleolev ja ebaviisakas. Kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Eelmised kuriteod seotud varguse ja narkootikumide omandamise- ning müügiga. Viimased kuriteod sooritas kasutades vägivalda. Kannatanute arv on väga suur. Kuriteoga on tekitatud füüsilist valu ja sellest tingitud rahalised kulud. Kuriteo soodusteguriks võib pidada majandusliku kasu saamine, grupi mõju ja sõltuvusainete tarvitamist. Vangla riskihindamise kohaselt D. Abrarov on ohtlik avalikkusele. Arvestades Dmitri Abrarovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla D.Abrarovi tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on Dmitri Abrarovi elukohaks xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale J. A.. Enne kinnipidamist Dmitri Abrarov on seal elanud ka varem. Isa J. A. andis nõusoleku, et kinnipeetav võib pärast enne tähtaegset vabanemist asuda elama antud aadressile. Isa on nõus Dmitri Abrarov´i toetama tema võimaliku vabanemise korral materiaalselt oma võimaluste piires. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud võimalust elektroonilise valveseadme paigutamiseks antud korteris ja selgus, et antud eluase vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Dmitri Abrarovi isale on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ning ta andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on
2. klassi haridust. Praegu Viru Vanglas xxxndas klassis. Pärast võimaliku ennetähtaegse vabanemist Dmitri Abrarov soovib omandada põhiharidust xxx Dmitri Abrarov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo, rikkus alkoholi/narkootikumide tarvitamise keeldu, ei täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt ning kriminaalhooldusametnik hindas katseaja kulgu negatiivseks. Vabaduses on suurimaks riskifaktoriks alkoholi kuritarvitama hakkamine. Kriminaalhoolduseajal on Dmitri Abrarov tarvitanud alkoholi. Prokurör kirjalikult esitatud seisukohas on Dmitri Abrarovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Dmitri Abrarov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse vabastamist elektroonilise valve alla. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Dmitri Abrarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. VangS § 76 lg 3 kohaselt kinnipeetava, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76¹ lõike 1 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis 2 või § 76¹ lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Viru Maakohtu 21.06.2017 määrusega jäeti alaealine Dmitri Abrarov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastama. Määrus jõustus 20.09.
3. KarS § 76 lg 2 p 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Dmitri Abrarov kannab Harju Maakohtu 14.10.2016 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust - 2 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust alates 09.05.2016 ja käesolevaks ajaks ta on ära kandnud 2/3 mõistetud vangistusest. Sellest tulenevalt on taotlus esitatud KarS § 76 lg 2 p 2 alusel, kuna käesolevaks ajaks Dmitri Abrarov ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Dmitri Abrarovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Samas kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Dmitri Abrarov on kriminaalkorras karistatud teist korda ning vangistust kannab esmakordselt. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata mõistetud karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist ega täitnud käitumiskontrolli nõudeid, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Dmitri Abrarov rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega võib järeldada, et Dmitri Abrarovi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu tema ohtlikkust ühiskonnas ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik alandada. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla 3 riskihindamise kohaselt D. Abrarov on ohtlik avalikkusele. Isik on kergesti mõjutatav teiste poolt. Kohus hindab positiivselt, et Dmitri Abrarov on vangistuse ajal õppinud ja osalenud sotsiaalprogrammides. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Selles mõttes ei ole küllaldane ka elektrooniline järelevalve. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.09.2018, ärakandmiseks on veel üle 9 kuu vangistuse, mis on küllalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja õppida. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Dmitri Abrarovi ennetähtaegset vabanemist ei toeta ka vangla ja prokuratuur. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Dmitri Abrarov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust ning käimas on veel 2 distsiplinaarmenetlust ning 1 väärteomenetlus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Nende rohkus ja korduvus näitab seda, et D. Abrarov ei suuda käituda õiguspäraselt isegi kinnipidamisasutuse tingimustes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 4 Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, riigi keele ja hariduse omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Dmitri Abrarov on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,

§ 426

, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Abrarovi temale Harju Maakohtu 14.10.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Larissa Prokopenko 5