Obsah (4)

§ 230§ 328§ 173§ 162

2-08-91653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2017. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja

§ 230

lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väitel hageja kinnitas, et temal puuduvad nõuded OÜ Xxxx kui ka kostja vastu (I kd tl 103). Kostja hinnangul tõendab tema väidet notariaalse lepingu p 3.

1. (I kd tl 91, II kd tl 94). Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu punktis 3.
2. sisalduv kinnitus käib üksnes ostuhinna tasumise ning lepingu p 1.1 sätestatu kohta. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale või põhivõlgnikule kinnitanud, et kõik arvelduskrediidilepingutest ning laenulepingutest tulenevad kohustused on täidetud. 9.

§ 328

lg 1 järgi menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja avaldas 25.01.

1. a toimunud kohtuistungil, et tema ei tea, mis asjaoludel kandis hageja 60 000 kostja abikaasale (II kd tl 94). Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtule tõeseid andmeid avaldanud. Kohtule on esitatud kostja abikaasa 24.11.
2. a kiri hagejale, milles Xxxx soovib xxxx, Tallinnas kinnisasja müügist saadu arvelt 800 000 krooni tagastamist, kuivõrd tegemist oli perekonna eluasemega ning peres kasvas kolm last (I kd tl 167). Vastavalt 13.12.
3. a kokkuleppele tasus hageja kostja abikaasale 800 000 krooni (I kd tl 168, II kd tl 85), s.o samal päeval mil kostja allkirjastas 13.12.2005 kokkuleppe laenulepingust nr xxxx tulenevate võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et tegelikkuses teadis kostja, mis alusel pank kandis 800 000 krooni (s.o. 51 129,32) Xxxx ning asjaolu, et kostjal on tekkinud 13.12.2005 kokkuleppest tulenev kohustus hageja ees ning see ei ole täidetud xxxx, Tallinnas kinnisasja müügist saadu arvelt. Kostja on kohtule avaldanud, et hageja sai 300 000 krooni OÜ Xxxx vallasvara müügist (II kd tl 109). Täitemenetluses selgus, et OÜ-l Xxxx puudus igasugune vallasvara. Kostja, kes oli OÜ Xxxx juhatuse liige oli ilmselt sellest asjaolust teadlik. Kohtu hinnangul väidab kostja seega paljasõnaliselt, et hageja sai kommertspandi realiseerimisest 300 000 krooni.
4. Kostja leiab, et tal puudub kokkuleppest tulenev kohustus ka seetõttu, et kokkuleppe lisaks oleval maksegraafikul puuduvad poolte allkirjad ning hageja ei ole saatnud teadet kokkuleppe ülesütlemise kohta. Kohtule on esitatud 13.12.
5. a kokkulepe, mille punktis 3 on kostja OÜ Xxxx esindajana kinnitanud, et kohustub võlgnevuse kustutama hiljemalt 25.12.
6. a kokkuleppele lisatud maksegraafiku alusel. Käendajana on kostja kinnitanud, et on nõus võlgnevuse tasumisega kokkuleppe lisas kirjeldatud maksegraafiku alusel. Eeltoodust nähtub, et kostjale oli üheselt selge, et kokkuleppe lisaks on maksegraafik, mida tuleb täita. Hageja saatis 24.07.
7. a hoiatuse kokkuleppe lõpetamisest aadressile xxxx, Tallinn (I kd tl 9), s.o. kokkuleppes märgitud aadressil. Kokkuleppe punktis 13 on kostja OÜ Xxxx juhatuse liikmena 5 kinnitanud, et kokkuleppes tema poolt esitatud andmed on tõesed. Eeltoodust tulenevalt on kostja väited selle kohta, et ta ei ole hoiatust kokkuleppe lõpetamiseks paljasõnalised ning vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega.
8. Kostja väitel pole tal kunagi olnud AS-is Eesti Krediidipank isiklikku pangakontot, mistõttu ei saanud tal olla täitmata laenukohustust summas 77 933 USD ning laenulepingu nr xxxx alusel ei ole kostja kunagi laenu saanud. Kostja hinnangul on see rahatu tehing (II kd tl 111). Kohtu hinnangul on kostja avaldused kohtule vastuolus käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite ning

§ 328lg 1 sätestatuga.

Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja omas AS-is Eesti Krediidipank isiklikku pangakontot, kuhu on laenulepingu nr xxxx alusel kantud 77 933 USD (II kd tl 127, 135).

1. 24.11.
2. a võõrandati Sooranna tn 9, Tallinn kinnisasi (I kd tl 89) ning võõrandamisest saadud 395 746,39 USD kanti AS-le Eesti Krediidipank. 29.11.
3. a rahuldas hageja Xxxx avalduse ning 13.12.
4. a kanti Xxxx arvelduskontole 800 000 krooni (s.o. 60 051,04 USD). Hageja käsutusse jäi pärast väljamakse tegemist 335 695,34 USD (Eesti Krediidipanga vahetuskurss 25.11.2005 seisuga, 1 USD = 13,322 EEK) (II kd tl 37, 84). VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud laekunud summad erinevate kohustuste täitmiseks kooskõlas VÕS § 88 lg 8 sätestatule ning hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Asjaolu, et samad tagatised tagavad erinevatest laenulepingutest tulenevaid kohustusi oli kostjale kui OÜ Xxxx osanikule ja juhatuse liikmele teada (II kd tl 120). Kohus nõustub hagejaga selles, et nii käenduslepingute kui hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel pidi kostja olema teadlik, et OÜ Xxxx äritegevuse ebaõnnestumisel tuleb kostjal täita võetud kohustusi panga ees (II kd tl 40). Eeltoodust tulenevalt väidab kostja paljasõnaliselt, et tegelikkuses on kõik 13.12.
5. a kokkuleppest ja laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused hageja ees täidetud. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtub, et kohustused on täidetud tagatiste võõrandamisest summas 4 472 133,35 eesti krooni (s.o 335 695,34 USD) ning seisuga 25.11.2005 oli 13.12.
6. a kokkuleppest ja laenulepingust nr xxxx täitmata kohustus summas 43 434,76 USD (II kd tl 84), seisuga 29.12.
7. a oli täitmata põhikohustus 23 664,40 USD (s.o. 16 572,31 EUR), millele lisandub ajatatud intress summas 2 501,20 USD (s.o. 1 751,60 EUR) ja kokkuleppest tulenev intress summas 5 288,20 USD (s.o. 3 703,36 EUR). Seisuga 25.01.
8. a moodustab valuutakursi muutusest võlgnevus kokku 20 535,19 EUR (II kd tl 94).
9. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited OÜ Xxxx kohustuste puudumise kohta usutavad (II 6 kd tl 109). Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Arvestades, et kostja näol oli laenude saamise ajal tegemist laenusaaja juhatuse liikmega, samuti laenusaaja osa omanikuga, oli kostja teadlik, et tegelikkuses oli äriühingul registrist kustutamise hetkeks täitmata kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 15. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 13 250 krooni, s.o. 846,83 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 846,83 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7