Obsah (18)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 4§ 440§ 436§ 199§ 442§ 206§ 124§ 173§ 174§ 477§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 10. märts 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2-1

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 15.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja menetlemise käigus arutasid pooled kohtu ettepanekul võimalikku kompromissilahendust (tlk 155), kuid ei jõudnud kokkuleppele. Kohus kohustas

§ 4

lg 4 alusel ilmuma menetlusosalisi isiklikult kohtuistungile ja selgitas kompromissi võimalusi ja sisu VÕS § 208 raames. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb TsÜS § 138 lg 1 kohaselt toimida heas usus.

1. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.01.2013 ostu-müügilepingu nr xxxx (tlk 6). Hageja esitas kostjale müüdud kauba eest arveid kogusummas 17 738,48 eurot (tlk 919), mida kostja ei ole tähtaegselt tasunud. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kostja võtab omaks hageja nõuded summas 5080,45 eurot – arvete nr 2176, 2350, 2401, 2440, 2553,
2. 2736 ja 2985 alusel.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

1. Kostja ei tunnista arvetel nr 1910 ja xxxx kajastatud summat 12 658,42 eurot (tlk 10, 13). Kostja vastuväidete järgi on Põhja Ringkonnaprokuratuur asjas nr 15730000558 (tlk 49, 68) alustanud kriminaalmenetlust kelmuse ja selle katse tunnustel, esitatud on kahtlus seoses hageja tegevusega kostjale kelmuse tõttu kahju tekitamisega 13 467,65 euro ulatuses. Kostja palub tasaarvestada nõue kriminaalmenetluses nr 15730000558 väljamõistetava summaga (kahjuga), juhul, kui haginõue mingis osas kuulub rahuldamisele (tlk 46). Hagi nõue kuulub rahuldamisele arvestades õigeksvõttu summas 5080.45 eurot.
2. Kohtu hinnangul kuulub summa 5080.45 eurot kostjat väljamõistmisele, kuivõrd tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud. Kohus on kostjale selgitanud 25.10.2016 toimunud kohtuistungil tõendamiskoormist (tlk 154). Kohus leiab, et ebaselge on tasaarvestuse solidaarne adressaat, kuivõrd tasaarvestusavalduse puhul omab olulist tähtsust, kellele on avaldus suunatud. Kui tasaarvestuse adressaat tasaarvestuse avalduse kätte saab, on tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt lõppenud. Sisulised vastuväited peab esitama menetlusdokumendis, mitte võimalikes tõendites (kriminaalasja materjalid). Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleva tsiviilasja raames esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal on nõue hageja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega 4 või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja väidetav kahju 1702.90 eurot ei ole tõendatud. Tõendamata on, kas ja millega seonduvalt hageja on selle kulu üldse kandnud. Asjaolu, et OK Incure OÜ (tlk 26) on arve esitanud teenuse nimetusega ``XxxxOÜ`` ei kinnita põhjuslikku seost kostja tegevuse/tegevusetusega.
3. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud haginõue summas 12 658.42 eurot arvete nr 1910 ja xxxx alusel. Hageja poolt on esitatud arve-saateleht nr xxxx ja nr 1910, millel on nii väidetava üleandja Xxxxja vastuvõtja Xxxxallkirjad, kuid kostja eksemplaril puuduvad mõlemad allkirjad (tlk 72, 92), selgusetu on, kes väidetava kauba üle andis. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt ei tarnitud nimetatud arvetel märgitud kaupa (tlk 140). Kohus tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, et arvesaateleht nr xxxx ja nr 1910 alusel edastatud kaup on kostja poolt tellitud ja üle antud. Hageja taotles tunnistajana üle kuulata Xxxx, kes väidetavalt kauba tellis ja esitas arve-saatelehed originaaldokumendid (tlk 161-164). Xxxxütluste kohaselt tellis ta arvetel nr 1910 ja xxxx märgitud kauba.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hageja esindaja on 17.01.2017 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et kirjalikke dokumente kostja tellimuste kohta ei ole nende puudumise tõttu esitatud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja Xxxxütlus piisav tõend, et arvetel nr 1910 ja xxxx märgitud kaup üldse telliti kostja poolt. Seega on tõendamata kauba tellimus ehk kostja tahe nimetatud kaupa soetada. Samuti ei ole piisavalt tõendatud kauba üleandmise –vastuvõtmine. Xxxxütlused on vastukäivad, ühelt poolt kinnitades, et arvetel on tema allkiri kauba vastuvõtjana, kuid selle võtsid vastu Xxxxja Xxxx.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (

§ 199

) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (

§ 230lg 1).

Asja sisulise arutamise käigus vähendas hageja nõuet 1747.88 euro võrra, kuivõrd selgus, et saehooldust ei ole tehtud (tlk 154, 138). Kohus lahendab

§ 442lg 5 kohaselt veel lahendamata taotlused.

Loobumine nimetatud nõudesummast tuleb

§ 206lg 1 vastu võtta ja menetlus summa 1747.88 nõude osas lõpetada.

20.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et arvestades lepingu p 4.1 tuleb välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxx AS kasuks viivis alates 26.01.2016 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 5080,45 eurot kuni nõude kohase täitmiseni. Ülejäänud viivise summa jätab kohus rahuldamata, hageja ole põhjendanud viivise arvestuse kujunemist, mis hetkel mingi arve on sissenõutavaks muutunud. 5 Menetluskulud 21.

§ 124lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 24 097,57 eurot.

22.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes

§ 173

ning kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ning 70% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. 23.Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 900 eurot ja õigusabikulud summas 2280 eurot käibemaksuta, kokku 3180 eurot. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud summas 2120 eurot ilma käibemaksuta. 24.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 19 tundi tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 30% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 954 eurot (30% 3180 eurost). 25.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6