KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-13930 Tsiviilasi Ab

§ 105

lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:    isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (p 1); hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik (p 2); varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik (p 3). Kohus peab isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või paigutamise pikendamiseks tuvastama kõik eeltoodud asjaolud. Isiku võib tema nõusolekuta paigutada hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates ning hooldamise tähtaega võib pikendada aasta kaupa, kui eeldused ei ole ära langenud (

§ 105lg 5).

9. Käesolevas asjas on ekspert tuvastanud, et puudutatud isikul on kerge vaimne alaareng, alkoholisõltuvus ja sellest põhjustatud dementsus ning psüühikahäirete kogum on raskekujuline ja piirab P.H. vaimset võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (tl 24-28). Seega on täidetud

§ 105lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus.

Isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks (või tähtaja pikendamiseks) aga ainuüksi sellest ei piisa. Tuleb tuvastada, et täidetud on ka

§ 105lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused.

1. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et kuna kinnisesse asutusse paigutamisel piiratakse oluliselt isiku põhiõigusi, eeldab paigutamine, et isik võib olla tegelikult ohtlik endale või teistele. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (vt nt Riigikohtu
2. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-06, p 19). Isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning tuvastada tuleb ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (vt Riigikohtu
3. oktoobri 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-07, p 13;
4. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 14). Maakohtu määruses puudub kohtu seisukoht P.H. ohtlikkuse kohta enda või teiste isikute elule või tervisele (

§ 105lg 1 p 2).

Piisav ei ole maakohtu poolt märgitu, mille kohaselt esinevad jätkuvalt isiku kinnisesse asutuse paigutamise tingimused, sest tal esineb kerge vaimne alaareng, aastakümnete pikkune alkoholisõltuvus ja sellest põhjustatud dementsus. Nimetatud asjaolud võivad olla aluseks isikul esineva psüühikahäire hindamisel, kuid ei näita tema ohtlikkust enda või teiste isikute elule või tervisele.

§ 105

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta ei nähtu psühhiaater Kai Konsapi 14. augusti 2017 tõendist, mille kohaselt P.H. ei ole suutnud alkoholisõltuvuse tõttu elada vabama režiimiga hooldekodus ning vajab ka edaspidi tugevdatud järelevalvega erihooldusteenust. Samuti ei saa tuvastada isiku ohtlikkust endale või teistele AS Hoolekandeteenused 11.10.2017 kirjast lähtuvalt, mille kohaselt P.H. vajab keskkonda, kus oleks tagatud tema turvalisus ja vajadusel abi saamine tervisega seotud probleemide tekkimisel (tl 89). Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning tuvastada tuleb ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. 3 Olukorras, kus toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et P.H. paigutamise tähtaja pikendamine tahtevastasele erihooldusteenusele on vajalik seetõttu, et isik võib lähitulevikus olla ohtlik endale või teistele, ei ole täidetud

§ 105

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus ning seetõttu on maakohus alusetult pikendanud isiku kinnisesse asutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise tähtaega. 11. TsMS § 172 lg 3 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson