Obsah (4)

§ 176§ 177§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-15437 Tsiviilasi OÜ

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Ringkonnakohtu otsus jõustus 29.06.

2. Tartu Maakohus andis 29.06.
3. a ja 30.06.2016 kirjadega hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohtus kantud menetluskulude kohta ei ole hageja menetluskulude nimekirja esitanud. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta on hageja esitanud 12.05.2017 menetluskulude nimekirja (II kd tl 99), milles palus apellatsiooniastmes mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulu 330 eurot (ettevalmistus istungiks, sh tutvumine kostja vastuväidetega, osalemine 09.05.2017 istungil kokku 3 tundi tunnihinnaga 110 eurot). Hageja taotles kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
4. 09.08.2017 esitas hageja Tartu Maakohtule menetluskulude nimekirja nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kohta. Kohus ei võtnud seisukohta hageja 09.08.2017 esitatud menetluskulude nimekirja osas ning lähtus varasemalt maa- ja ringkonnakohtu menetluses esitatud ja asja materjalidest nähtunud menetluskuludest.
5. Tartu Maakohtu 24.08.2017 kohtumäärusega määras maakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis OÜ Trimo Investments OÜ Eurokaev kasuks välja 980 eurot.
6. Hageja saatis maakohtule 28.08.2017 päringu, kas maakohus teeb hageja 09.08.2017 menetluskulude avalduse kohta eraldi lahendi või on see avaldus hõlmatud 24.08.2017 määrusega. Määrusest ei olnud mõistetav, kas menetluskulude nimekirjaga on arvestatud.
7. Tartu Maakohtu 04.09.2017 tehtud määrusega luges kohus hageja 28.08.2017 pöördumise taotluseks menetluskulude kohta tehtud lahendi täiendamiseks. Maakohus jättis menetluskulude kohta tehtud lahendi täiendamiseks rahuldamata. Hagejale on nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses antud tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks (

§ 176lg 4).

Maakohtule hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, ringkonnakohtule 12.05.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas taotles hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas 330 eurot. Lisaks eeltoodule arvestas kohus 24.08.2017 määruses hageja tasutud riigilõivudega. 09.08.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas taotles hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas 4400 eurot, mh taotles hageja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude hüvitamist ning 2 ringkonnakohtus kantud kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui ringkonnakohtule varasemalt esitatud menetluskulude nimekirjas. Kui menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist, ei tähenda see kohtu hinnangul, et menetlusosaline saab uue võimaluse kogu eelneva menetluse kohta menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kui menetlusosaline jätab maa- ja/või ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja esitamata kulude kohta, mida kohus ise asja materjalide põhjal kindlaks määrata ei saa (nt lepingulise esindaja kulud), ei saa ta seda teha ka hilisemas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu 24.08.2017 ja 04.09.2017 määruste peale määruskaebuse ning palub need tühistada osas, millega ei rahuldatud hageja taotlust maakohtus kantud lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse esitaja palub teha uue määruse, millega rahuldada taotlus täies ulatuses ning määrata hagejale hüvitamisele ka maakohtus tekkinud õigusabikulu vastavalt menetluskulude nimekirjale. Määruskaebuse esitaja märgib, et tegelikult ei esitanud hageja 28.08.2017 taotlust menetluskulude osas täiendava määruse tegemiseks, nagu kohus on 04.09.2017 määruses viidanud, vaid hageja esitas kohtule vaid faktiliste asjaolude kohta päringu. Antud juhul oli tegemist olukorraga, kus ringkonnakohus ei määranud ise uut otsust tehes menetluskulude suurust kindlaks, vaid otsustas, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda ning menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohus peale lahendi jõustumist. Hageja esitas peale otsuse jõustumist menetluskulude nimekirja maakohtus ja ringkonnakohtus tekkinud lepingulise esindaja kulude ja riigilõivude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks (09.08.2017 menetluskulude nimekirja alusel). Ringkonnakohtu lahendis sisaldub juhis, et hageja saab esitada menetluskulude hüvitamisele mõlema astme kulud, st nii maakohtu, kui ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud, sh õigusabikulud. Maakohus eirab jõustunud lahendis sisalduvat juhist. Hageja ei esitanud maakohtu staadiumis eraldi menetluskulude nimekirja, aga maakohus jättis ka hagi rahuldamata ja hageja kanda suure osa kostja menetluskuludest. Maakohus ei oleks niikuinii hageja menetluskulusid välja mõistnud. Maakohtu määrused on vastuolulised, sest osaliselt määratakse maakohtus tekkinud kulusid hüvitamisele (riigilõivud), aga osaliselt jällegi mitte, pidades põhjendamatuks õigusabikulude hüvitamist. Selline lahendus oleks ka hageja suhtes ebaõiglane, kuna maakohtus tekkisid määruskaebuse esitajal olulised kulud, menetlus oli üpris keeruline ja ajamahukas. Sellegipoolest olid kostja õigusabikulud veel suuremad. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Kostja (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on maakohtu 24.08.2017 ja 04.09.2017 määrused seaduslikud ning põhjendatud. Kohus on mõistnud 24.08.2017 määrusega välja kõik menetluskulud, mida hageja tähtaegselt taotles, ning ka hageja poolt tasutud riigilõivud. Kohus on põhjendatult jätnud arvestamata hageja 09.08.2017 täiendava menetluskulude nimekirjaga, kuivõrd see on esitatud olulise hilinemisega, rikkudes

§-s 176 sätestatud nõudeid. Samuti ei ole asjaomasele nimekirjale lisatud kulu tekkimist tõendavaid 3 arveid, mistõttu võib koostoimes nii pika hilinemisest esitamisega järeldada, et kulusid tegelikult ei olegi tekkinud. Esimese astme menetluskulude kohta tuleb esitada menetluskulude nimekiri esimese astme menetluses (kohtuistungil või kohtu määratud tähtaja jooksul). Antud asjas toimus esimeses astmes kohtuistung 30.05.2016 ning kohus tegi 25.08.2016 kohtuotsuse. Puudub vaidlus selles, et hageja tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud ega ole taotlenud ka antud tähtaja pikendamist või ennistamist. See, et hageja hinnangul ei oleks maakohus niikuinii tema menetluskulusid välja mõistnud, ei oma asjas tähtsust.

§-s 176 on sätestatud detailne kord menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning hageja on seda korda oluliselt rikkunud. Samuti ei ole esile toodud ühtegi mõjuvat põhjust, mis võiks korra rikkumist õigustada. Kostja hinnangul tõlgendab hageja vääralt ringkonnakohtu otsust. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene, et hageja saab esitada uue menetluskulude nimekirja pärast sama lahendi jõustumist. Olukorras, kus hageja tähtaegselt ei esitanud menetluskulude nimekirja esimese astme menetluskulude kohta, ning hilines selle esitamisega enam kui aasta, puudub igasugune seaduslik võimalus hageja 09.08.2017 menetluskulude nimekirjaga arvestamiseks.

§ 177

lg 2 ei anna menetlusosalisele õigust esitada täiendavat (uut) menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi jõustumist. Asjaomase sätte kohaselt määratakse pärast lahendi jõustumist kindlaks menetluskulud juhul, kui need ei ole kindlaks määratud juba lõpplahendis. Säte annab võimaluse lahendada menetluskulude kindlaksmääramise hiljem, mitte anna õigust esitada menetluskulude nimekirja tagantjärele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu 24.08.2017 ja 04.09.2017 määruste tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjenduste ja järeldustega, mistõttu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
2. Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2017 otsuse resolutsiooni punktis 5 määras ringkonnakohus jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud kostja kanda. Resolutsiooni punktist 6 tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Maakohus määras 24.08.2017 otsusega hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 980 eurot. Maakohus selgitas, et hageja ei ole maakohtus kantud menetluskulude kohta nimekirja esitanud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud hageja maakohtus kantud lepingulise esindajale tehtud kulud kindlaks määramata, kuigi hageja esitas 09.08.2017 maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on 04.09.2017 määruses selgitanud, et hagejale on nii maakui ka ringkonnakohtu menetluses antud tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 176

lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kõrgema astme kohtumenetluses madalama astme kohtumenetluse kulunimekirja tagantjärele esitada ei saa (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017, § 176). 4 Maakohus andis 29.06.2016 ja 30.06.2016 kirjadega hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on määruskaebuses omaks võtnud, et ta ei esitanud maakohtu staadiumis eraldi menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus jättis hagi rahuldamata, ei anna hagejale õigust esitada maakohtus kantud menetluskulude nimekirjad hilinenult, kuna menetluskulude nimekiri tuli esitada enne seda, kui maakohus tegi asjas otsuse. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on vääralt tõlgendanud ringkonnakohtu 29.05.2017 otsust. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene juhist, et juhul, kui hageja pole maakohtus kantud menetluskulude nimekirja õigeaegselt esitanud, siis tuleks maakohtus kantud õigusabikulud hagejale hüvitada. Selline hageja seisukoht on vastuolus

§ 176lõikega 4.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu määrused on vastuolulised, kuna osaliselt määratakse maakohtus tekkinud kulud hüvitamisele (riigilõivud), aga osaliselt jällegi mitte.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 174

lg 1 kohaselt tuleb kohtul menetluskulud kindlaks määrata ka siis, kui kohtule vastavat taotlus ega kulunimekirja ei esitata, eeldades menetlusosalise tahet menetlusega seonduvate menetluskulude väljamõistmiseks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Sel juhul määrab kohus § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel – eelkõige riigilõiv (V. Kõve jt, § 176). Seega, kuigi tsiviilasja toimikust puudus hageja tähtaegselt esitatud maakohtus kantud menetluskulude nimekiri, pidi maakohus määrama

§ 174

lg 1 alusel kindlaks menetluskulu riigilõivu näol, kuna see oli toimiku materjalide pinnalt tuvastatav ka ilma 09.08.2017 menetluskulude nimekirjata. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 13. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5